Dispersioon: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
täps rub füs keem mõistele
P Tühistati kasutaja Bioneer1 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Luckas-bot.
1. rida: 1. rida:
{{See artikkel| räägib matemaatika mõistest; dispersioonist füüsikas vaata [[Dispersioon (füüsika)]]; füüsikalise keemia mõistest vaata artiklit [[Aine dispersioon]]}}
{{See artikkel| räägib matemaatika mõistest; dispersioonist füüsikas vaata [[Dispersioon (füüsika)]].}}
'''Dispersioon''' on [[juhuslik suurus|juhusliku suuruse]] varieeruvuse [[mõõt]], ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub. Näiteks kui katseseerias on kõigi katsete tulemus sama, siis katsete dispersioon on null. Mida suurem aga dispersioon on, seda enam erinevad katsete tulemused üksteisest.
'''Dispersioon''' on [[juhuslik suurus|juhusliku suuruse]] varieeruvuse [[mõõt]], ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub. Näiteks kui katseseerias on kõigi katsete tulemus sama, siis katsete dispersioon on null. Mida suurem aga dispersioon on, seda enam erinevad katsete tulemused üksteisest.



Redaktsioon: 14. oktoober 2011, kell 19:56

 See artikkel räägib matemaatika mõistest; dispersioonist füüsikas vaata Dispersioon (füüsika).

Dispersioon on juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt, ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub. Näiteks kui katseseerias on kõigi katsete tulemus sama, siis katsete dispersioon on null. Mida suurem aga dispersioon on, seda enam erinevad katsete tulemused üksteisest.

Matemaatiline definitsioon

Olgu juhusliku suuruse keskväärtus, siis suuruse dispersioon on defineeritud kui selle suuruse ja tema keskväärtuse vahe keskväärtusena:

.

Sageli, eriti ingliskeelses kirjanduses tähistatakse dispersiooni ka või .

Kuna (seda on lihtne näidata), siis tavaliselt kasutataksegi dispersiooni leidmiseks valemit

,

kus .

Vaata ka