Soolad: erinevus redaktsioonide vahel
Kustutatud kogu lehekülje sisu |
Sacerdos79 (arutelu | kaastöö) P Tühistati kasutaja 195.13.151.106 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi KungFuDuck. |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2006}}{{keeletoimeta}} |
|||
[[Image: Halite(Salt)USGOV.jpg|thumb|Keedusoola kristall]] |
|||
'''Soolad''' on [[keemiline aine|keemilised ained]], mis koosnevad [[metall]]i [[katioon]]idest (näiteks Ca<sup>2+</sup>) ja happe[[anioon]]idest ehk happejäägist (näiteks SO<sub>4</sub><sup>2-</sup>). |
|||
On kahte sorti sooli: |
|||
# Lihtsoolad - need on soolad, kus ei ole [[vesinik]]iooni(H<sup>+</sup>) n. Na<sub>2</sub>CO<sub>3</sub> e. pesusooda |
|||
# Vesiniksoolad - need on soolad, kus on vesinikioon. n. NaHCO<sub>3</sub> e. söögisooda |
|||
Mõned soolad, näiteks kaaliumtsüaniid on inimesele väga mürgised. Kõik soolad on inimesele kahjulikud suures koguses, sest nad vähendavad kehas vett. |
|||
==Soolade omadused== |
|||
===Elektrijuhtivus=== |
|||
Lahustunud soolad ja vedelad soolad on [[elektrolüüt|elektrolüüdid]] ja nad juhivad [[elekter|elektrit]]. Vesi juhib elektrit ainult seetõttu, et temas on lahustunud soolad. Destilleeritud ehk täiesti sooladeta vesi elektrit ei juhi. |
|||
===Olek=== |
|||
Enamik sooli on [[tahkis|tahke]]d [[kristall]]id kõrge [[sulamistemperatuur]]iga. Esineb ka toatemperatuuril [[vedelik|vedelaid]] sooli |
|||
===Värvus=== |
|||
Enamik sooli on läbipaistvad, kaasa arvatud levinuim sool naatriumkloriid, kuid esineb ka palju teisi värvusi nagu kollane(naatriumkromaat), oranž (kaaliumdikromaat), punane (elavhõbesulfiid), sinine(vasksulfaat), roheline (niklioksiid) ja must( mangaan(IV)oksiid). |
|||
Soolad on paljude värvide koostises. |
|||
===Maitse=== |
|||
Sooli on kõigis viies maitses, kuigi enamus neist, kaasa arvatud keedusool, on soolased. Kuid on olemas ka näiteks magusaid sooli. |
|||
==Soolade tekkimine== |
|||
Soolad võivad tekkida mitmes eri reaktsioonis. Kindlalt tekivad nad järgmistes reaktsioonides. |
|||
# HAPE + [[Alus (keemia)|ALUS]] '''→ SOOL''' + VESI |
|||
# [[Happeline oksiid|HAPPELINE OKSIID]] + ALUS '''→ SOOL''' + VESI |
|||
# HAPE + [[Aluseline oksiid|ALUSELINE OKSIID]] '''→ SOOL''' + VESI |
|||
# HAPPELINE OKSIID + ALUSELINE OKSIID '''→ SOOL''' |
|||
# SOOL + HAPE* '''→ SOOL''' + NÕRGEM HAPE |
|||
# ALUS + HAPE* '''→ SOOL''' + NÕRGEM ALUS |
|||
# [[Metallid|METALL]] + HAPE** '''→ SOOL''' + [[Vesinik|VESINIK]] |
|||
# METALL + SOOL*** '''→ SOOL''' + METALL |
|||
* 5. ja 6. reaktsioon toimuvad ainult juhul, kui tekib reageerivast happest/alusest nõrgem, kergemini lenduvam või lagunevam hape/alus |
|||
* 7. reaktsioon toimub ainult juhul kui metall on vesinikust madalama [[elektronegatiivsus]]ega. Ülejäänud metallid võivad küll mõne happega reageerida, kuid siis ei eraldu vesinikku. |
|||
* 8. reaktsioon toimub ainult juhul, kui lähteainetes olev metall on elektropositiivsem soolas olevast metallist. |
|||
==Näited== |
|||
'''NaCl''' - '''[[keedusool]]''', kasutatakse toiduainete soolamisel, kõige laialdasemalt levinud ja tuntuim sool. |
|||
{{commons|Category:Salts|Kategooria:Soolad}} |
|||
[[Kategooria:Soolad| ]] |
|||
<!-- interwiki --> |
|||
[[ar:ملح (كيمياء)]] |
|||
[[an:Sal (quimica)]] |
|||
[[az:Duzlar]] |
|||
[[id:Garam (kimia)]] |
|||
[[ms:Garam]] |
|||
[[zh-min-nan:Iâm (hoà-ha̍k)]] |
|||
[[su:Uyah (kimia)]] |
|||
[[be:Солі]] |
|||
[[be-x-old:Солі]] |
|||
[[bs:Soli]] |
|||
[[bg:Сол]] |
|||
[[ca:Sal (química)]] |
|||
[[cv:Тăвар]] |
|||
[[cs:Soli]] |
|||
[[cy:Halwyn]] |
|||
[[da:Salt]] |
|||
[[de:Salze]] |
|||
[[el:Άλας]] |
|||
[[en:Salt (chemistry)]] |
|||
[[es:Sal (química)]] |
|||
[[eo:Salo]] |
|||
[[fa:املاح]] |
|||
[[hif:Nimak]] |
|||
[[fr:Sel (chimie)]] |
|||
[[gl:Sal (química)]] |
|||
[[ko:염]] |
|||
[[hi:लवण]] |
|||
[[hr:Soli]] |
|||
[[ia:Sal]] |
|||
[[is:Salt (efnafræði)]] |
|||
[[it:Sale]] |
|||
[[he:מלח (כימיה)]] |
|||
[[ka:მარილები]] |
|||
[[sw:Chumvi]] |
|||
[[la:Sal]] |
|||
[[lv:Sāļi]] |
|||
[[lt:Druska]] |
|||
[[ln:Móngwa]] |
|||
[[jbo:silna]] |
|||
[[lmo:Saa]] |
|||
[[hu:Só]] |
|||
[[mk:Соли]] |
|||
[[ml:ലവണം]] |
|||
[[nl:Zouten]] |
|||
[[ja:塩 (化学)]] |
|||
[[no:Salt]] |
|||
[[nn:Salt]] |
|||
[[oc:Sal (quimia)]] |
|||
[[pnb:لون]] |
|||
[[nds:Solt]] |
|||
[[pl:Sole]] |
|||
[[pnt:Άλας]] |
|||
[[pt:Sal]] |
|||
[[ro:Sare (chimie)]] |
|||
[[qu:Kachi]] |
|||
[[ru:Соли]] |
|||
[[sq:Kripërat]] |
|||
[[simple:Salt]] |
|||
[[sl:Sol (kemija)]] |
|||
[[sr:Со]] |
|||
[[sh:Sol]] |
|||
[[fi:Suola]] |
|||
[[sv:Salter]] |
|||
[[tl:Asin (kimika)]] |
|||
[[ta:உப்பு (வேதியியல்)]] |
|||
[[th:เกลือ (เคมี)]] |
|||
[[vi:Muối (hóa học)]] |
|||
[[tr:Tuz (kimya)]] |
|||
[[uk:Солі (хімія)]] |
|||
[[fiu-vro:Soolaq]] |
|||
[[war:Asin (kimika)]] |
|||
[[yi:זאלץ]] |
|||
[[zh-yue:鹽]] |
|||
[[zh:盐]] |
Redaktsioon: 14. september 2011, kell 12:12
See artikkel vajab toimetamist. (September 2006) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-).
On kahte sorti sooli:
- Lihtsoolad - need on soolad, kus ei ole vesinikiooni(H+) n. Na2CO3 e. pesusooda
- Vesiniksoolad - need on soolad, kus on vesinikioon. n. NaHCO3 e. söögisooda
Mõned soolad, näiteks kaaliumtsüaniid on inimesele väga mürgised. Kõik soolad on inimesele kahjulikud suures koguses, sest nad vähendavad kehas vett.
Soolade omadused
Elektrijuhtivus
Lahustunud soolad ja vedelad soolad on elektrolüüdid ja nad juhivad elektrit. Vesi juhib elektrit ainult seetõttu, et temas on lahustunud soolad. Destilleeritud ehk täiesti sooladeta vesi elektrit ei juhi.
Olek
Enamik sooli on tahked kristallid kõrge sulamistemperatuuriga. Esineb ka toatemperatuuril vedelaid sooli
Värvus
Enamik sooli on läbipaistvad, kaasa arvatud levinuim sool naatriumkloriid, kuid esineb ka palju teisi värvusi nagu kollane(naatriumkromaat), oranž (kaaliumdikromaat), punane (elavhõbesulfiid), sinine(vasksulfaat), roheline (niklioksiid) ja must( mangaan(IV)oksiid). Soolad on paljude värvide koostises.
Maitse
Sooli on kõigis viies maitses, kuigi enamus neist, kaasa arvatud keedusool, on soolased. Kuid on olemas ka näiteks magusaid sooli.
Soolade tekkimine
Soolad võivad tekkida mitmes eri reaktsioonis. Kindlalt tekivad nad järgmistes reaktsioonides.
- HAPE + ALUS → SOOL + VESI
- HAPPELINE OKSIID + ALUS → SOOL + VESI
- HAPE + ALUSELINE OKSIID → SOOL + VESI
- HAPPELINE OKSIID + ALUSELINE OKSIID → SOOL
- SOOL + HAPE* → SOOL + NÕRGEM HAPE
- ALUS + HAPE* → SOOL + NÕRGEM ALUS
- METALL + HAPE** → SOOL + VESINIK
- METALL + SOOL*** → SOOL + METALL
- 5. ja 6. reaktsioon toimuvad ainult juhul, kui tekib reageerivast happest/alusest nõrgem, kergemini lenduvam või lagunevam hape/alus
- 7. reaktsioon toimub ainult juhul kui metall on vesinikust madalama elektronegatiivsusega. Ülejäänud metallid võivad küll mõne happega reageerida, kuid siis ei eraldu vesinikku.
- 8. reaktsioon toimub ainult juhul, kui lähteainetes olev metall on elektropositiivsem soolas olevast metallist.
Näited
NaCl - keedusool, kasutatakse toiduainete soolamisel, kõige laialdasemalt levinud ja tuntuim sool.
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kategooria:Soolad |