Golfi hoovus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Epp (arutelu | kaastöö)
P Tühistati kasutaja 95.191.10.132 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi EmausBot.
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{keeletoimeta}}
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Golfstream.jpg|thumb|300px|Golfi hoovuse süsteem]]
[[Pilt:Golfstream.jpg|thumb|300px|Golfi hoovuse süsteem]]
'''Golfi hoovus''' on soojade [[hoovus]]te süsteem [[Atlandi ookean]]i põhjaosas. Tekib [[Florida väin]]a lõunaosas [[Mehhiko laht|Mehhiko lahe]] äravooluhoovusena ja liigub põhjasuunas piki [[Põhja-Ameerika]] läänerannikut [[Newfoundlandi Suur madal|Newfoundlandi Suure madalani]]. Sealt edasi läheb sujuvalt üle [[Põhja-Atlandi hoovus]]eks.
'''Golfi hoovus''' on soojade [[hoovus]]te süsteem [[Atlandi ookean]]i põhjaosas. Tekib [[Florida väin]]a lõunaosas [[Mehhiko laht|Mehhiko lahe]] äravooluhoovusena ja liigub põhjasuunas piki [[Põhja-Ameerika]] idarannikut [[Newfoundlandi Suur madal|Newfoundlandi Suure madalani]]. Sealt edasi läheb sujuvalt üle [[Põhja-Atlandi hoovus]]eks.


Florida väinas on Golfi hoovuse vooluhulk 25 mln m<sup>3</sup>/s, mis on näiteks kogu maailma jõgede äravoolust 20 korda suurem. Ookeanis ühineb Antilli hoovusega ja 38. põhjalaiuskraadidel vooluhulk jõuab selle 82 mln m<sup>3</sup>/s.
Florida väinas on Golfi hoovuse vooluhulk 25 mln m<sup>3</sup>/s, mis on näiteks kogu maailma jõgede äravoolust 20 korda suurem. Ookeanis ühineb Antilli hoovusega ja 38. põhjalaiuskraadidel vooluhulk jõuab selle 82 mln m<sup>3</sup>/s.

Redaktsioon: 26. mai 2011, kell 22:02

Golfi hoovuse süsteem

Golfi hoovus on soojade hoovuste süsteem Atlandi ookeani põhjaosas. Tekib Florida väina lõunaosas Mehhiko lahe äravooluhoovusena ja liigub põhjasuunas piki Põhja-Ameerika idarannikut Newfoundlandi Suure madalani. Sealt edasi läheb sujuvalt üle Põhja-Atlandi hoovuseks.

Florida väinas on Golfi hoovuse vooluhulk 25 mln m3/s, mis on näiteks kogu maailma jõgede äravoolust 20 korda suurem. Ookeanis ühineb Antilli hoovusega ja 38. põhjalaiuskraadidel vooluhulk jõuab selle 82 mln m3/s.

Golfi hoovuse lõunaosa laius on 75 km, voolumassi paksus 700–800 m, kiirus kuni 10 km/h, veetemperatuur pinnal +24..+28°C.

Newfoundlandi Suure madala piirkonnas on Golfi hoovuse laius kuni 200 km, kiirus kuni 4 km/h, veetemperatuur pinnal +10..+20°C.

Newfoundlandi Suure madala lõunaserval kohtub Golfi hoovus külma Labradori hoovusega, mille piiril toimub pinnavete segunemine ja sattumine.

Golfi hoovuse süsteemi koosseisus kuuluvad ka tema harud – Norra hoovus, Irmingeri hoovus ja Nordkapi hoovus. Teravmägedest põhja pool vesi satub ja moodustab Põhja-Jäämeres sooja vahekihti, mis ulatub Barentsi merre.

Soe Golfi hoovuse süsteem mõjutab oluliselt Atlandi ookeani põhjaosa, Põhja-Jäämere kliimat, hüdroloogilisi ja bioloogilisi tingimusi ning Euroopa kliimat.

Golfi hoovust on pudelposti meetodil uurinud Benjamin Franklin (1706–1790) ja Monaco prints Albert (1848–1922).

Välislingid