Geiser: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 20. aprill 2011, kell 14:01

Geiser on geotermiliselt aktiivses piirkonnas paiknev kuuma vee ja auru allikas, millel on perioodiline pursketsükkel.

Geisri tekkimiseks on vaja vastavat maa-alust süsteemi (lõhed, reservuaarid jne), geotermaalala, mis soojendab vett ja tekitab sellega rõhku, ning veeallikat. Nende kolme tingimuse kooseksisteerimine on haruldane, seega on ka geisrid harvaesinev nähtus.

Tegutsevaid geisreid on tuhatkond. Enamik neist on jagunenud järgmise seitsme piirkonna vahel:

Geisrite org Kamtšatka poolsaarel, Venemaa
Uus-Meremaa Põhjasaar
Islandi saar
Yellowstone'i rahvuspark USA-s
El Tatio org Tšiilis
Steamboat Springs ja Beowawe Geyser Field Nevada osariigis USA-s
Umnaki saar Aleuudi saarestikus Alaska osariigis USA-s

Purske kutsub esile maa-alusesse reservuaari kogunev veeaur, mis, ületades kriitilise rõhu, surub tema kohal oleva vee maapinnale. Enamik veest voolab tagasi maa alla, kust ta peagi uuesti välja surutakse.

Leidub looduslikke kuumaveeallikaid, mis pritsivad vett välja pidevalt, ilma nii-öelda laadimiseks peatumata. Niisugusi allikaid ei loeta geisriteks, sest vastavalt definitsioonile peab geisri tegevus olema perioodiline.

Välislingid

Mall:Link FA

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-[[Image:Old Faithfull-pdPhoto.jpg|thumb|Old Faithful (Yellowstone'i rahvuspark).]]
+[[Pilt:Old Faithfull-pdPhoto.jpg|pisi|Geiser [[Old Faithful]] [[Yellowstone'i rahvuspark|Yellowstone'i rahvuspargis]].]]
+'''Geiser''' on geotermiliselt aktiivses piirkonnas paiknev kuuma [[Vesi|vee]] ja [[Veeaur|auru]] allikas, millel on perioodiline pursketsükkel.
+Geisri tekkimiseks on vaja vastavat maa-alust süsteemi (lõhed, reservuaarid jne), [[geotermaalala]], mis soojendab vett ja tekitab sellega rõhku, ning veeallikat. Nende kolme tingimuse kooseksisteerimine on haruldane, seega on ka geisrid harvaesinev nähtus.
-'''Geiser''' on [[Geotermaalala|geotermiliselt aktiivses]] piirkonnas paiknev kuuma [[Vesi|vee]] ja [[Veeaur|auru]] allikas, millel on perioodiline pursketsükkel.
+Tegutsevaid geisreid on tuhatkond. Enamik neist on jagunenud järgmise seitsme piirkonna vahel:
-Geisri tekkimiseks on vaja vastavat maa-alust süsteemi (lõhed, reservuaarid jne), [[geotermaalala]], mis soojendab vett ja tekitab sellega rõhku, ning veeallikat. Nende kolme tingimuse kooseksisteerimine on haruldane, seega on ka geisrid küllaltki harva esinev nähtus.
-Tegutsevaid geisreid on ligikaudu tuhat, enamik neist on jagunenud seitsme piirkonna vahel, need on:
 *[[Geisrite org]] [[Kamtšatka]] poolsaarel, [[Venemaa]]
 *[[Uus-Meremaa]] [[Põhjasaar]]
 *[[Island]]i saar
-*[[Yellowstone'i rahvuspark]] [[Ameerika Ühendriigid|USA]]
+*[[Yellowstone'i rahvuspark]] [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]]
 *[[El Tatio]] org [[Tšiili]]s
-*[[Steamboat Springs]] ja [[Beowawe Geyser Field]] [[Nevada]] osariigis [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]]
+*[[Steamboat Springs]] ja [[Beowawe Geyser Field]] [[Nevada]] osariigis USA-s
-*[[Umnak]]i saar, [[Aleuudi saarestik]], [[Alaska]] osariik, [[Ameerika Ühendriigid|USA]]
+*[[Umnak]]i saar [[Aleuudi saarestik]]us [[Alaska]] osariigis USA-s
-==Geisri ehitus==
-Purske esilekutsujaks on maa-aluses [[reservuaar]]is kogunev [[veeaur]], mis ületades kriitilise rõhu surub tema kohal oleva vee maapinnale. Enamik veest voolab tagasi maa alla, kust ta peagi uuesti välja surutakse.
+Purske kutsub esile maa-alusesse [[reservuaar]]i kogunev veeaur, mis, ületades kriitilise rõhu, surub tema kohal oleva vee maapinnale. Enamik veest voolab tagasi maa alla, kust ta peagi uuesti välja surutakse.
+Leidub looduslikke kuumaveeallikaid, mis pritsivad vett välja pidevalt, ilma nii-öelda laadimiseks peatumata. Niisugusi allikaid ei loeta geisriteks, sest vastavalt definitsioonile peab geisri tegevus olema perioodiline.
-== Vaata ka ==
-* [[Geisrite org]]
-* [[Old Faithful]]
 ==Välislingid==