Porutšik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{keeletoimeta}}
{{keeletoimeta}}
'''Porutšik''' ([[vene keel]]es ''Поручик'', [[poola keel]]es ''porucznik'') [[nooremohvitser]]ide [[sõjaväeline auaste]], mis vastas [[leitnant|leitnandi]] auastmele, [[Poola]], [[Tšehhi]] ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririi]]gi sõjaväes.
'''Porutšik''' ([[vene keel]]es ''Поручик'', [[poola keel]]es ''porucznik'') oli [[nooremohvitser]]ide [[sõjaväeline auaste]], mis vastas [[leitnant|leitnandi]] auastmele, [[Poola]], [[Tšehhi]] ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] sõjaväes.


Porutšik, ehk käsundusohvitser (venekeelsest sõnast ''porutšenije''-korraldus, volitus, käsu edastamine); algselt olid porutšikud [[rood]]u- ehk (ratsaväe)eskadroni ülema abid.
Porutšik ehk käsundusohvitser (venekeelsest sõnast ''porutšenije''korraldus, volitus, käsu edastamine); algselt olid porutšikud [[rood]]u- ehk (ratsaväe)eskadroni ülema abid.


[[Venemaa]] sõjaväeteenistuses kasutati nimetust esmakordselt [[1649]], Moskva tsaar [[Aleksei I Mihhailovitš]]i poolt vene armee ümberkorralduste käigus loodud nn. uute soldatipolkude loomisel [[1649]]. aastal.
[[Venemaa]] sõjaväeteenistuses kasutati nimetust esmakordselt [[1649]], Moskva tsaar [[Aleksei I Mihhailovitš]]i poolt vene armee ümberkorralduste käigus loodud nn. uute soldatipolkude loomisel [[1649]]. aastal.


Edasise sõjaväe arengu käigus muutus porutšiku auaste [[kapten]]i (ratsaväes [[rittmeister]]) abist - [[rood]]uülema ametikohaks.
Edasise sõjaväe arengu käigus muutus porutšiku auaste [[kapten]]i (ratsaväes [[rittmeister]]) abist [[rood]]uülema ametikohaks.


Venemaa keisri [[Peeter I]] poolt 1726. aastal kinnitatud tsiviil- ja sõjaväeliste teenistujaid klassifitseeriva [[Teenistusastmete tabel]]i kohaselt oli aastatel [[1722]] kuni [[1798]] porutšik [[allohvitser]]i auaste, mille omanik kuulus
Venemaa keisri [[Peeter I]] poolt 1726. aastal kinnitatud tsiviil- ja sõjaväeliste teenistujaid klassifitseeriva [[Teenistusastmete tabel]]i kohaselt oli aastatel [[1722]] kuni [[1798]] porutšik [[allohvitser]]i auaste, mille omanik kuulus
15. rida: 15. rida:
Peale [[1798]]. aastat kuulusid lihtsõjaväelased kõik teenistusastmete X klassi, välja arvatud priviligeeritud kaardivägi, kus teenivad sõjaväelased kuulusid ikkagi IX klassi.
Peale [[1798]]. aastat kuulusid lihtsõjaväelased kõik teenistusastmete X klassi, välja arvatud priviligeeritud kaardivägi, kus teenivad sõjaväelased kuulusid ikkagi IX klassi.


[[Kasakaväed|Kasakavägedes]] teeninud allohvitseriauastmele porutšik vastas auaste [[sotnik]], [[ratsavägi|ratsaväes]] [[staabirittmeister]], [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririi]]gi sõjamerelaevastikus auaste [[mitšman]], tsiviilaustmetest vastas porutšikule [[kolleegiumisekretär]].
[[Kasakaväed|Kasakavägedes]] teeninud allohvitseriauastmele porutšik vastas auaste [[sotnik]], [[ratsavägi|ratsaväes]] [[staabirittmeister]], [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] sõjamerelaevastikus auaste [[mitšman]], tsiviilaustmetest vastas porutšikule [[kolleegiumisekretär]].


[[1798]]. aastal asendati [[kaardivägi|kaardiväes]] porutšiku auaste [[leitnant|leitnandi]] auastmega, samuti kasutati ka teistes vägedes koos porutšiku auastmega võrdsetel alustel [[auaste]]t leitnant.
[[1798]]. aastal asendati [[kaardivägi|kaardiväes]] porutšiku auaste [[leitnant|leitnandi]] auastmega, samuti kasutati ka teistes vägedes koos porutšiku auastmega võrdsetel alustel [[auaste]]t leitnant.

Redaktsioon: 27. veebruar 2011, kell 00:41

Porutšik (vene keeles Поручик, poola keeles porucznik) oli nooremohvitseride sõjaväeline auaste, mis vastas leitnandi auastmele, Poola, Tšehhi ja Venemaa Keisririigi sõjaväes.

Porutšik ehk käsundusohvitser (venekeelsest sõnast porutšenije – korraldus, volitus, käsu edastamine); algselt olid porutšikud roodu- ehk (ratsaväe)eskadroni ülema abid.

Venemaa sõjaväeteenistuses kasutati nimetust esmakordselt 1649, Moskva tsaar Aleksei I Mihhailovitši poolt vene armee ümberkorralduste käigus loodud nn. uute soldatipolkude loomisel 1649. aastal.

Edasise sõjaväe arengu käigus muutus porutšiku auaste kapteni (ratsaväes rittmeister) abist rooduülema ametikohaks.

Venemaa keisri Peeter I poolt 1726. aastal kinnitatud tsiviil- ja sõjaväeliste teenistujaid klassifitseeriva Teenistusastmete tabeli kohaselt oli aastatel 1722 kuni 1798 porutšik allohvitseri auaste, mille omanik kuulus

  • XI klassi, kui ta teenis jalaväes
  • Х klassi, kui ta teenis erialaseid teadmisi vajavates suurtükivägedes ning insenerivägedes
  • IX klassi, kui teenis kaardiväes

Peale 1798. aastat kuulusid lihtsõjaväelased kõik teenistusastmete X klassi, välja arvatud priviligeeritud kaardivägi, kus teenivad sõjaväelased kuulusid ikkagi IX klassi.

Kasakavägedes teeninud allohvitseriauastmele porutšik vastas auaste sotnik, ratsaväesstaabirittmeister, Venemaa Keisririigi sõjamerelaevastikus – auaste mitšman, tsiviilaustmetest vastas porutšikule kolleegiumisekretär.

1798. aastal asendati kaardiväes porutšiku auaste leitnandi auastmega, samuti kasutati ka teistes vägedes koos porutšiku auastmega võrdsetel alustel auastet leitnant.