Porutšik: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{keeletoimeta}} |
{{keeletoimeta}} |
||
'''Porutšik''' ([[vene keel]]es ''Поручик'', [[poola keel]]es ''porucznik'') |
'''Porutšik''' ([[vene keel]]es ''Поручик'', [[poola keel]]es ''porucznik'') oli [[nooremohvitser]]ide [[sõjaväeline auaste]], mis vastas [[leitnant|leitnandi]] auastmele, [[Poola]], [[Tšehhi]] ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] sõjaväes. |
||
Porutšik |
Porutšik ehk käsundusohvitser (venekeelsest sõnast ''porutšenije'' – korraldus, volitus, käsu edastamine); algselt olid porutšikud [[rood]]u- ehk (ratsaväe)eskadroni ülema abid. |
||
[[Venemaa]] sõjaväeteenistuses kasutati nimetust esmakordselt [[1649]], Moskva tsaar [[Aleksei I Mihhailovitš]]i poolt vene armee ümberkorralduste käigus loodud nn. uute soldatipolkude loomisel [[1649]]. aastal. |
[[Venemaa]] sõjaväeteenistuses kasutati nimetust esmakordselt [[1649]], Moskva tsaar [[Aleksei I Mihhailovitš]]i poolt vene armee ümberkorralduste käigus loodud nn. uute soldatipolkude loomisel [[1649]]. aastal. |
||
Edasise sõjaväe arengu käigus muutus porutšiku auaste [[kapten]]i (ratsaväes [[rittmeister]]) abist |
Edasise sõjaväe arengu käigus muutus porutšiku auaste [[kapten]]i (ratsaväes [[rittmeister]]) abist [[rood]]uülema ametikohaks. |
||
Venemaa keisri [[Peeter I]] poolt 1726. aastal kinnitatud tsiviil- ja sõjaväeliste teenistujaid klassifitseeriva [[Teenistusastmete tabel]]i kohaselt oli aastatel [[1722]] kuni [[1798]] porutšik [[allohvitser]]i auaste, mille omanik kuulus |
Venemaa keisri [[Peeter I]] poolt 1726. aastal kinnitatud tsiviil- ja sõjaväeliste teenistujaid klassifitseeriva [[Teenistusastmete tabel]]i kohaselt oli aastatel [[1722]] kuni [[1798]] porutšik [[allohvitser]]i auaste, mille omanik kuulus |
||
15. rida: | 15. rida: | ||
Peale [[1798]]. aastat kuulusid lihtsõjaväelased kõik teenistusastmete X klassi, välja arvatud priviligeeritud kaardivägi, kus teenivad sõjaväelased kuulusid ikkagi IX klassi. |
Peale [[1798]]. aastat kuulusid lihtsõjaväelased kõik teenistusastmete X klassi, välja arvatud priviligeeritud kaardivägi, kus teenivad sõjaväelased kuulusid ikkagi IX klassi. |
||
[[Kasakaväed|Kasakavägedes]] teeninud allohvitseriauastmele porutšik vastas auaste [[sotnik]], [[ratsavägi|ratsaväes]] |
[[Kasakaväed|Kasakavägedes]] teeninud allohvitseriauastmele porutšik vastas auaste [[sotnik]], [[ratsavägi|ratsaväes]] – [[staabirittmeister]], [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] sõjamerelaevastikus – auaste [[mitšman]], tsiviilaustmetest vastas porutšikule [[kolleegiumisekretär]]. |
||
[[1798]]. aastal asendati [[kaardivägi|kaardiväes]] porutšiku auaste [[leitnant|leitnandi]] auastmega, samuti kasutati ka teistes vägedes koos porutšiku auastmega võrdsetel alustel [[auaste]]t leitnant. |
[[1798]]. aastal asendati [[kaardivägi|kaardiväes]] porutšiku auaste [[leitnant|leitnandi]] auastmega, samuti kasutati ka teistes vägedes koos porutšiku auastmega võrdsetel alustel [[auaste]]t leitnant. |
Redaktsioon: 27. veebruar 2011, kell 00:41
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Porutšik (vene keeles Поручик, poola keeles porucznik) oli nooremohvitseride sõjaväeline auaste, mis vastas leitnandi auastmele, Poola, Tšehhi ja Venemaa Keisririigi sõjaväes.
Porutšik ehk käsundusohvitser (venekeelsest sõnast porutšenije – korraldus, volitus, käsu edastamine); algselt olid porutšikud roodu- ehk (ratsaväe)eskadroni ülema abid.
Venemaa sõjaväeteenistuses kasutati nimetust esmakordselt 1649, Moskva tsaar Aleksei I Mihhailovitši poolt vene armee ümberkorralduste käigus loodud nn. uute soldatipolkude loomisel 1649. aastal.
Edasise sõjaväe arengu käigus muutus porutšiku auaste kapteni (ratsaväes rittmeister) abist rooduülema ametikohaks.
Venemaa keisri Peeter I poolt 1726. aastal kinnitatud tsiviil- ja sõjaväeliste teenistujaid klassifitseeriva Teenistusastmete tabeli kohaselt oli aastatel 1722 kuni 1798 porutšik allohvitseri auaste, mille omanik kuulus
- XI klassi, kui ta teenis jalaväes
- Х klassi, kui ta teenis erialaseid teadmisi vajavates suurtükivägedes ning insenerivägedes
- IX klassi, kui teenis kaardiväes
Peale 1798. aastat kuulusid lihtsõjaväelased kõik teenistusastmete X klassi, välja arvatud priviligeeritud kaardivägi, kus teenivad sõjaväelased kuulusid ikkagi IX klassi.
Kasakavägedes teeninud allohvitseriauastmele porutšik vastas auaste sotnik, ratsaväes – staabirittmeister, Venemaa Keisririigi sõjamerelaevastikus – auaste mitšman, tsiviilaustmetest vastas porutšikule kolleegiumisekretär.
1798. aastal asendati kaardiväes porutšiku auaste leitnandi auastmega, samuti kasutati ka teistes vägedes koos porutšiku auastmega võrdsetel alustel auastet leitnant.