Kserofüüdid: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
ümber ÖLi järgi |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{liita|Kserofüüt}} |
{{liita|Kserofüüt}} |
||
'''Kserofüüdid''' ehk '''kuivustaimed''' on taimed, millel ehituslikud ja talitluslikud kohastumused võimaldavad aktiivsel elujärgul pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust<ref name="ÖL"/>. Kserofüüdid on iseloomulikud ariidsetele aladele ([[stepp|stepid]], [[kõrb]]ed, [[poolkõrb]]ed), samuti leidub neid kuivadel nõlvadel ja [[liivik]]uil<ref name="ÖL"/>. |
|||
| ⚫ | |||
Kserofüüte saab jagada kolmeks<ref name="ÖL"/>: [[kseromorfsed taimed|kseromorfsed]], [[eukserofüüdid]] ehk päriskuivustaimed ja turdtaimed ehk [[sukulendid]]. |
|||
| ⚫ | Kserofüütide veetarbimine on sageli väga säästlik, neil on võimas ja hästiarenenud [[juurestik]], [[leht|lehed]] on tihti muundunud [[okas]]teks ja kaetud paksu [[epiderm]]ikihiga. Sageli on taime kõik osad kaetud karvadega (et peegeldada tagasi valgust), lehed väikesed ja pikisuunas kokkurullitud<ref name="dendro">[[Endel Laas]]. Dendroloogia, Tallinn, Valgus, 1987. </ref>. |
||
Kuivustaimed on näiteks [[harilik kadakas]], [[harilik mänd]], [[läikiv hõbepuu]] ja [[harilik robiinia]]. |
Kuivustaimed on näiteks [[harilik kadakas]], [[harilik mänd]], [[läikiv hõbepuu]] ja [[harilik robiinia]]. |
||
==Viited== |
==Viited== |
||
{{Viited|allikad= |
|||
<ref name="ÖL">[[Ökoloogialeksikon]]. (1992). Koost. Masing, V. Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]</ref>}} |
|||
{{viited}} |
{{viited}} |
||
| 11. rida: | 17. rida: | ||
*[[Hügrofüüdid]] |
*[[Hügrofüüdid]] |
||
*[[Mesofüüdid]] |
*[[Mesofüüdid]] |
||
*[[Sukulendid]] |
|||
*[[Helofüüdid]] |
*[[Helofüüdid]] |
||
*[[Oksülofüüdid]] |
*[[Oksülofüüdid]] |
||
Redaktsioon: 19. jaanuar 2011, kell 23:46
 |
Kserofüüdid ehk kuivustaimed on taimed, millel ehituslikud ja talitluslikud kohastumused võimaldavad aktiivsel elujärgul pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust[1]. Kserofüüdid on iseloomulikud ariidsetele aladele (stepid, kõrbed, poolkõrbed), samuti leidub neid kuivadel nõlvadel ja liivikuil[1].
Kserofüüte saab jagada kolmeks[1]: kseromorfsed, eukserofüüdid ehk päriskuivustaimed ja turdtaimed ehk sukulendid.
Kserofüütide veetarbimine on sageli väga säästlik, neil on võimas ja hästiarenenud juurestik, lehed on tihti muundunud okasteks ja kaetud paksu epidermikihiga. Sageli on taime kõik osad kaetud karvadega (et peegeldada tagasi valgust), lehed väikesed ja pikisuunas kokkurullitud[2].
Kuivustaimed on näiteks harilik kadakas, harilik mänd, läikiv hõbepuu ja harilik robiinia.
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Ökoloogialeksikon. (1992). Koost. Masing, V. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus
- ↑ Endel Laas. Dendroloogia, Tallinn, Valgus, 1987.