Rooma

Rooma
itaalia Roma
Pindala	1 285 km²
Elanikke	2 553 873 (2004)
Koordinaadid	41° 54′ N, 12° 29′ E

Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn. Ta asub Apenniini poolsaarel Tevere (Tiberi) jõe alamjooksul. Alates 1871. aastast on Rooma ühendatud Itaalia pealinn. Teda on nimetatud Igaveseks linnaks.

Rooma on Lazio maakonna ja Rooma provintsi halduskeskus.

Ta jääb Itaalia kahe väga erineva osa – arenenuma, eduka Põhja-Itaalia ning mahajäänuma, põllumajandusliku Lõuna-Itaalia – piirile.

Linnaosad

Tevere jõe vasakul kaldal asub vana kesklinn. Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu. Ühtset ärikeskust Roomal ei ole, enamik ettevõtteid, panku ja riigiasutusi asub Tevere paremal kaldal. Rooma on Milano järel äri- ja tööstuslinnana Itaalias teisel kohal. Rooma piires asub ka Vatikani linnriik.

Asutamine

Rooma kohal voolab Tevere laias orus järskude kallaste vahel, mis on külgorgudega küngasteks jaotatud. Neist küngastest seisab kõige rohkem eraldi Palatinuse küngas, mida orunõlvadega ühendab vaid madal Velia seljak. Sinna rajasid Romulus ja Remus pärimuse kohaselt 21. aprillil 753 eKr Rooma linna.

Arheoloogide andmeil tekkis pidev asustus Rooma kohal 10.–9. sajandil eKr. Linn kujunes välja künkaasulate järk-järgulise ühinemise järel umbes 7. sajandi lõpuks eKr.

Ajalugu

6. sajandil eKr asustasid Roomat etruskid, 387 eKr purustasid linna keldid. Pärast seda ehitati kõiki Rooma 7 küngast ümbritsev linnamüür, niinimetatud Servius Tulliuse müür.

2. sajandil eKr sai Roomast impeeriumi pealinn. Eriti suurejooneline ehitustegevus toimus 1. sajandil eKr Sulla ja Caesari ajal. 64. aastal keiser Nero ajal põles Rooma peaaegu täielikult maha. Rooma kaotas suure osa oma tähtusest 330, kui impeeriumi pealinnaks sai Konstantinoopol, ja 404, kui Lääne-Rooma keisrite residentsiks sai Ravenna.

410. aastal rüüstasid Roomat läänegoodid ja 455 vandaalid. 493. aastast kuulus Rooma idagootidele, 552. aastast Bütsantsile. 756. aastal sai Roomast Kirikuriigi pealinn.

Renessansiajal 15.–16. sajandil puhkes Rooma taas õitsele. Siin tegutsesid ja jätsid oma jälje Bramante, Michelangelo, Raffael jt.

1527. aastal rüüstas linna Karl V.

1789–1799 oli Rooma vabariik.

Itaalia Vabariigi pealinn on Rooma aastast 1946.

Vaatamisväärtused

Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu, mida külastab igal aastal üle kolme miljoni turisti. Kirikuid on kokku umbes 500. Roomat läbival Tiberi jõel on kakskümmend üks silda, vasakul kaldal asub ehitus- ja kultuurimälestiste poolest rikas vana kesklinn. Selle lõunaosas asuvad antiikmälestised nagu antiikaja suurim väljak Forum Romanum, Panteon ehk "kõigi jumalate tempel", Colosseum, mis kunagi mahutas üle 80 000 pealtvaataja, Caracalla termid, Tituse võidukaar, Aemiliuse sild ja palju palju muud...

Jõe paremal kaldal Monte Vaticano künkal asub linnriik, Vatikan, 2,6 km pikkusest riigipiirist, moodustab suurema osa müür. Vähem, kui poole ruutkilomeetri suurune Vatikan hõlmab Paavsti eluruumid, kuulsa Peetri katedraali, muuseume, raamatukogu, observatooriumi ning umbes kakskümmend õue ja aeda. Seal asub ka Euroopa üks kuulsamaid muuseume – Vatikani Muuseum, kus on 15. sajandil Raffaeli maalitud freskodega, Pinakoteek (kunstigalerii). Michelangelo laemaalidega Sixtuse kabel.

Rooma kirikutest on kuulsad: erinevate arhitektuuristiilide poolest kuulus Santa Maria Maggiore basiilika – Rooma peakirik, mis ülistab Püha Neitsi Maarjat; San Giovanni in Laterano – esimene Rooma katedraal ja, nagu ütleb pealkiri fassaadil: "linna ja maailma kõikide kirikute ema" – keiser Constantinuse poolt apostel Pauluse auks püstitatud Püha Pauluse kirik.

Rooma kuulsaimad väljakud: Trevi väljak Rooma kõige kõrgema purskkaevuga, kuulus Hispaania väljak ja trepp, linna ilusaim barokkstiilis Navona väljak Bernini loodud Fontana dei Quattro Fiumi purskkaevuga ja Santa Agnese in Agone kirik. Veneetsia väljak

• Constantinuse võidukaar
• Kapitooliumi küngas
• Traianuse sammas, mis on kaetud reljeefidega, millel on kujutatud stseene keiser Traianuse sõjast Daakiaga

Välislingid

• Rooma kommuuni ametlik kodulehekülg itaalia keeles
• Virtual Rooma: Virtuaalsed panoraamid ja fotogalerii ('itaalia ja inglise keeles')