Järve raudteepeatus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Tanel-x (arutelu | kaastöö)
747 muudatust
PResümee puudub
10. rida: 10. rida:
Kaheteelise raudtee ääres on kaks 146 meetri pikkust perrooni.<ref>[http://ec.europa.eu/transport/rail/countries/ee/doc/ee-ns-ee-annex-1.pdf AS Eesti Raudtee raudteerajatistel teostatavad operatsioonid.]</ref> Peatuses peatuvad [[Elektriraudtee AS|Elektriraudtee]] Tallinnast [[Tallinna–Keila raudteeliin|Keilasse]], [[Tallinna–Paldiski raudteeliin|Paldiskisse]], [[Tallinna–Riisipere raudteeliin|Riisiperre]] ja [[Tallinna–Klooga-Ranna raudteeliin|Klooga-randa]] sõitvad [[elektrirong]]id, välja arvatud kiirrongid.
Kaheteelise raudtee ääres on kaks 146 meetri pikkust perrooni.<ref>[http://ec.europa.eu/transport/rail/countries/ee/doc/ee-ns-ee-annex-1.pdf AS Eesti Raudtee raudteerajatistel teostatavad operatsioonid.]</ref> Peatuses peatuvad [[Elektriraudtee AS|Elektriraudtee]] Tallinnast [[Tallinna–Keila raudteeliin|Keilasse]], [[Tallinna–Paldiski raudteeliin|Paldiskisse]], [[Tallinna–Riisipere raudteeliin|Riisiperre]] ja [[Tallinna–Klooga-Ranna raudteeliin|Klooga-randa]] sõitvad [[elektrirong]]id, välja arvatud kiirrongid.


Järve raudteepeatus avati liikluseks [[1923]]. aastal.<ref>Robert Nerman. [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=57636, Järve asum jäi linlastele pikaks ajaks kõrvaliseks paigaks] / Tallinna Postimees, 12. detsember 2008</ref> [[1926]]. valmis arhitekt [[Karl Burman vanem|Karl Burman]]i kavandite järgi juugendstiilis [[Järve jaamahoone|jaamahoone]] aadressil Alajaama tänav 1. Piletimüük jaamahoones lõpetati [[1998]]. aasta kevadel.<ref>Marko Püüa. [http://209.85.129.132/search?q=cache:ORrofUBNUNMJ:vana.www.postimees.ee:8080/leht/98/11/11/tln/uudised.htm+Kivim%C3%A4e+jaamahoone+projekt&cd=9&hl=et&ct=clnk&gl=ee Nõmme jaamahooned seisavad ripakil.] / Postimees, 11. november 1998</ref> [[1999]]. aastal võeti hoone arhitektuurimälestisena kaitse alla<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8740 Järve laiarööpmelise raudtee jaamahoone, 1926. a.] Kultuurimälestiste riiklik register.</ref> ja alates [[2008]]. aastast on seal noortekeskus.<ref>[http://www.tallinn.ee/est/uudised?id=23643 Vanas raudteejaama hoones avatakse Järve noortekeskus.] Tallinn.ee, 24. november 2008</ref> Jaamahoone kõrval asub üks kolmest Tallinna ja Harjumaa elektriraudteed toitvast [[veoalajaam]]ast.<ref>http://www.tallinnlv.ee/lvistung/bin/docview1.asp?docid=18572&save=1 Tallinna Linnavalitsuse istungi protokoll, 4. juuni 2003. Tallinna energiamajanduse pikaajaline arengukava (2003–2017)</ref>
Järve raudteepeatus avati liikluseks [[1923]]. aastal.<ref>Robert Nerman. [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=57636, Järve asum jäi linlastele pikaks ajaks kõrvaliseks paigaks] / Tallinna Postimees, 12. detsember 2008</ref> [[1926]]. valmis arhitekt [[Karl Burman vanem|Karl Burman]]i kavandite järgi juugendstiilis (rahvusromantilises laadis) jaamahoone: ümarkaarsed uksed, tiheda ruudustikuga aknad ja kõrge, sindlitega kaetud kelpkatus. 1995. aastal tehtud remont muutis mõneti hoone ilmet.<ref>Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)</ref> [[Järve jaamahoone|jaamahoone]] asub aadressil Alajaama tänav 1. Piletimüük jaamahoones lõpetati [[1998]]. aasta kevadel.<ref>Marko Püüa. [http://209.85.129.132/search?q=cache:ORrofUBNUNMJ:vana.www.postimees.ee:8080/leht/98/11/11/tln/uudised.htm+Kivim%C3%A4e+jaamahoone+projekt&cd=9&hl=et&ct=clnk&gl=ee Nõmme jaamahooned seisavad ripakil.] / Postimees, 11. november 1998</ref> [[1999]]. aastal võeti hoone arhitektuurimälestisena kaitse alla<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8740 Järve laiarööpmelise raudtee jaamahoone, 1926. a.] Kultuurimälestiste riiklik register.</ref> ja alates [[2008]]. aastast on seal noortekeskus.<ref>[http://www.tallinn.ee/est/uudised?id=23643 Vanas raudteejaama hoones avatakse Järve noortekeskus.] Tallinn.ee, 24. november 2008</ref> Jaamahoone kõrval asub üks kolmest Tallinna ja Harjumaa elektriraudteed toitvast [[veoalajaam]]ast.<ref>http://www.tallinnlv.ee/lvistung/bin/docview1.asp?docid=18572&save=1 Tallinna Linnavalitsuse istungi protokoll, 4. juuni 2003. Tallinna energiamajanduse pikaajaline arengukava (2003–2017)</ref>


Järve raudteepeatuse juures 200 m kaugusel [[Järve tänav]]al asus raudteeülesõidu koht, mis suleti [[1997]]. aastal.<ref>Piret Peensoo. [http://www.epl.ee/artikkel/24978 Järve ülesõit suleti.] / Eesti Päevaleht, 08. oktoober 1997.</ref> Samale suunale 300 m kaugusele peatusest jääb ka [[A. H. Tammsaare tee]] raudteeviadukt.
Järve raudteepeatuse juures 200 m kaugusel [[Järve tänav]]al asus raudteeülesõidu koht, mis suleti [[1997]]. aastal.<ref>Piret Peensoo. [http://www.epl.ee/artikkel/24978 Järve ülesõit suleti.] / Eesti Päevaleht, 08. oktoober 1997.</ref> Samale suunale 300 m kaugusele peatusest jääb ka [[A. H. Tammsaare tee]] raudteeviadukt.

Redaktsioon: 7. jaanuar 2011, kell 19:52

Järve raudteepeatus.
Järve jaamahoone.
1997 suletud Järve raudteeülesõit.

Järve raudteepeatus on raudteepeatus Tallinnas Kristiine linnaosas Järve asumis. Asub laiarööpmelise Tallinna–Keila raudtee ääres, 5 km kaugusel Balti jaamast. Peatus on Tondi ja Rahumäe raudteepeatuse vahel.[1]

Peatuses kesklinna sõidusuunal väljuvad inimesed satuvad Virve tänava kaudu Laine tänavale. Keila sõidusuunal väljuvad inimesed satuvad Alajaama tänavale.

Ümberistumisvõimalus on Pärnu maanteel Järve bussipeatuses bussiliinidele 5 (Männiku–Metsakooli), 18 (Viru keskus – Laagri), 32 (Männiku–Kopli), 36 (Väike-Õismäe – Viru) ja 57 (Raudalu–Kalev).[2]

Kaheteelise raudtee ääres on kaks 146 meetri pikkust perrooni.[3] Peatuses peatuvad Elektriraudtee Tallinnast Keilasse, Paldiskisse, Riisiperre ja Klooga-randa sõitvad elektrirongid, välja arvatud kiirrongid.

Järve raudteepeatus avati liikluseks 1923. aastal.[4] 1926. valmis arhitekt Karl Burmani kavandite järgi juugendstiilis (rahvusromantilises laadis) jaamahoone: ümarkaarsed uksed, tiheda ruudustikuga aknad ja kõrge, sindlitega kaetud kelpkatus. 1995. aastal tehtud remont muutis mõneti hoone ilmet.[5] jaamahoone asub aadressil Alajaama tänav 1. Piletimüük jaamahoones lõpetati 1998. aasta kevadel.[6] 1999. aastal võeti hoone arhitektuurimälestisena kaitse alla[7] ja alates 2008. aastast on seal noortekeskus.[8] Jaamahoone kõrval asub üks kolmest Tallinna ja Harjumaa elektriraudteed toitvast veoalajaamast.[9]

Järve raudteepeatuse juures 200 m kaugusel Järve tänaval asus raudteeülesõidu koht, mis suleti 1997. aastal.[10] Samale suunale 300 m kaugusele peatusest jääb ka A. H. Tammsaare tee raudteeviadukt.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Tallinna ja Harjumaa elektriraudtee: Järve.
  2. ↑ Sõiduplaanid.
  3. ↑ AS Eesti Raudtee raudteerajatistel teostatavad operatsioonid.
  4. ↑ Robert Nerman. Järve asum jäi linlastele pikaks ajaks kõrvaliseks paigaks / Tallinna Postimees, 12. detsember 2008
  5. ↑ Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)
  6. ↑ Marko Püüa. Nõmme jaamahooned seisavad ripakil. / Postimees, 11. november 1998
  7. ↑ Järve laiarööpmelise raudtee jaamahoone, 1926. a. Kultuurimälestiste riiklik register.
  8. ↑ Vanas raudteejaama hoones avatakse Järve noortekeskus. Tallinn.ee, 24. november 2008
  9. ↑ http://www.tallinnlv.ee/lvistung/bin/docview1.asp?docid=18572&save=1 Tallinna Linnavalitsuse istungi protokoll, 4. juuni 2003. Tallinna energiamajanduse pikaajaline arengukava (2003–2017)
  10. ↑ Piret Peensoo. Järve ülesõit suleti. / Eesti Päevaleht, 08. oktoober 1997.
Eelnev peatus
Raudteepeatus läänesuunalistel reisirongiliinidel 		Järgnev peatus
Tondi
Järve 		Rahumäe
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Järve_raudteepeatus&oldid=2336686"