Friedrich Wilhelm Kettler: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Friedrich Wilhelm Kettler''' ([[11. juuli]] [[1692]] – [[21. jaanuar]] [[1711]]) oli [[Kuramaa hertsog]] aastatel [[1698]]–[[1711]].
'''Friedrich Wilhelm Kettler''' ([[11. juuli]] [[1692]] – 10. vkj/[[21. jaanuar]] [[1711]] Kipen, Peterburi kubermang) oli [[Kuramaa hertsog]] aastatel [[1698]]–[[1711]].


Tema isa oli [[Friedrich Kasimir Kettler]]. Tema esimestel valitsusaastatel valitses tema onu [[Ferdinand Kettler]]. Samal ajal käis [[Põhjasõda]], mille käigus [[1701]]. aastal rootslased hertsogiriigi vallutasid. [[1705]]. aastal hõivasid selle venelased, kuid järgmisel aastal langes see taas rootslaste kätte. Venelased okupeerisid selle aga uuesti [[1709]]. aastal ning et oma mõjuvõimu Kuramaal põlistada, sundis [[Peeter I]] Friedrich Wilhelmit [[1710]]. aastal oma vennatütre [[Anna Ivanovna]]ga abielluma.
Friedrich Wilhelm Kettleri isa oli [[Kuramaa]] hertsog [[Friedrich Kasimir Kettler]]. Friedrich Wilhelm Kettleri esimestel valitsusaastatel valitses tema onu [[Ferdinand Kettler]], kuna ise surma ajal oli Friedrich Wilhelm ainult viieaastane ning tema täisealiseks saamiseni määrati alguses riiki juhtima ülemnõunikud. Poola kuninga toetusel aga sai tema eestkostjaks ja riigi valitsejaks Friedrich Wilhelm onu - Friedrich Kasimir vend Ferdinand Kettler. Kuid pärast Poola ja Rootsi vägede [[Spilve lahing]]u kaotust, (kus Ferdinand osales suurtükiväeülemana) põgenes viimane [[Poola]]le kuulunud [[Danzig]]isse, kuhu jäigi alaliselt ning enam Kuramaale ei naasenud.


Friedrich Wilhelm Kettleri valitsemisajal käis Rootsi ja Venemaa vahel [[Põhjasõda]], mille käigus [[1701]]. aastal Rootsi väed hertsogiriigi vallutasid. [[1705]]. aastal hõivasid hertsogiriigi Vene väed, kuid järgmisel aastal langes see taas Rootsi vägede kätte.
Pulmad leidsidki aset ning pärast seda asus pruutpaar Kuramaa poole tagasiteele. Siis aga suri noor hertsog ootamatult ning tema abikaasast Annast sai Kuramaa tegelik valitseja. Ferdinand Kettler küll protesteeris selle vastu, aga tulutult.

Vene väed okupeerisid selle aga uuesti [[1709]]. aastal ning Venemaa tsaar [[Peeter I]], selleks et oma mõjuvõimu laiendada abielusidemetega Euroopas ja Vene Kuramaal põlistada, sundis [[Peeter I]] Friedrich Wilhelmit [[1710]]. aastal oma vennatütre [[Anna Ivanovna]]ga abielluma. Oma poja [[Aleksei Petrovitš]]i naitis ta Saksamaa [[Braunschweig-Wolfenbütteli vürstiriik|Braunschweig-Wolfenbütteli vürstiriigi]] printsessi Charlottega.

Friedrich Wilhelm Kettleri ja [[Anna Ivanovna]] pulmad leidsidki aset [[Peteburi]]s 31. oktoobril [[vkj]]/ 11. novembril 1710. aastal ning pärast seda asus pruutpaar Kuramaa poole tagasiteele. Teel aga suri noor hertsog ootamatult, [[Kipen]]is [[Peterburi kubermang]]us. Friedrich Wilhelm Kettleri surnukeha toimetati Miitavisse, kus ta maeti Kuramaa hertsogite hauakabelis 4. märtsil 1711. aastal.

Tema abikaasast - hertsoginna Annast sai Kuramaa tegelik valitseja, Ferdinand Kettler küll protesteeris selle vastu, aga tulutult. Anna Ivanovna valitses Kuramaad kuni 1730. aastani, mil ta kutsuti pärast keiser [[Peeter II]] surma Ülemsalanõukogu poolt Venemaa valitsejannaks.

==Vaata ka==
*[[Kuramaa]]
*[[Kuramaa hertogiriik]]
*[[Anna Ivanovna]]
*[[Bironid]]


{{JÄRJESTA:Kettler, Friedrich Wilhelm}}
{{JÄRJESTA:Kettler, Friedrich Wilhelm}}

Redaktsioon: 27. detsember 2010, kell 12:22

Friedrich Wilhelm Kettler (11. juuli 1692 – 10. vkj/21. jaanuar 1711 Kipen, Peterburi kubermang) oli Kuramaa hertsog aastatel 16981711.

Friedrich Wilhelm Kettleri isa oli Kuramaa hertsog Friedrich Kasimir Kettler. Friedrich Wilhelm Kettleri esimestel valitsusaastatel valitses tema onu Ferdinand Kettler, kuna ise surma ajal oli Friedrich Wilhelm ainult viieaastane ning tema täisealiseks saamiseni määrati alguses riiki juhtima ülemnõunikud. Poola kuninga toetusel aga sai tema eestkostjaks ja riigi valitsejaks Friedrich Wilhelm onu - Friedrich Kasimir vend Ferdinand Kettler. Kuid pärast Poola ja Rootsi vägede Spilve lahingu kaotust, (kus Ferdinand osales suurtükiväeülemana) põgenes viimane Poolale kuulunud Danzigisse, kuhu jäigi alaliselt ning enam Kuramaale ei naasenud.

Friedrich Wilhelm Kettleri valitsemisajal käis Rootsi ja Venemaa vahel Põhjasõda, mille käigus 1701. aastal Rootsi väed hertsogiriigi vallutasid. 1705. aastal hõivasid hertsogiriigi Vene väed, kuid järgmisel aastal langes see taas Rootsi vägede kätte.

Vene väed okupeerisid selle aga uuesti 1709. aastal ning Venemaa tsaar Peeter I, selleks et oma mõjuvõimu laiendada abielusidemetega Euroopas ja Vene Kuramaal põlistada, sundis Peeter I Friedrich Wilhelmit 1710. aastal oma vennatütre Anna Ivanovnaga abielluma. Oma poja Aleksei Petrovitši naitis ta Saksamaa Braunschweig-Wolfenbütteli vürstiriigi printsessi Charlottega.

Friedrich Wilhelm Kettleri ja Anna Ivanovna pulmad leidsidki aset Peteburis 31. oktoobril vkj/ 11. novembril 1710. aastal ning pärast seda asus pruutpaar Kuramaa poole tagasiteele. Teel aga suri noor hertsog ootamatult, Kipenis Peterburi kubermangus. Friedrich Wilhelm Kettleri surnukeha toimetati Miitavisse, kus ta maeti Kuramaa hertsogite hauakabelis 4. märtsil 1711. aastal.

Tema abikaasast - hertsoginna Annast sai Kuramaa tegelik valitseja, Ferdinand Kettler küll protesteeris selle vastu, aga tulutult. Anna Ivanovna valitses Kuramaad kuni 1730. aastani, mil ta kutsuti pärast keiser Peeter II surma Ülemsalanõukogu poolt Venemaa valitsejannaks.

Vaata ka