Püsikud: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot lisas: ga:Ilbhliantóg |
Resümee puudub |
||
3. rida: | 3. rida: | ||
Tavaliselt moodustavad püsikud igal aastal maapealsed osad ([[vars|varred]], [[õied]], [[viljad]]). Ebasoodsail ajal (näiteks parasvöötmes talvel) nende [[võsu]]d üldjuhul hävivad, säilivad üksnes maaalused osad ([[risoom]]id, [[juur]]ed jne), vähestel liikidel ka maapealsed osad. Püsikuid, kes ebasoodsail perioodil ei langeta ka lehekodarikku, nimetatakse talihaljasteks. Järgmisel vegetatsiooniperioodil nende elutsükkel kordub. |
Tavaliselt moodustavad püsikud igal aastal maapealsed osad ([[vars|varred]], [[õied]], [[viljad]]). Ebasoodsail ajal (näiteks parasvöötmes talvel) nende [[võsu]]d üldjuhul hävivad, säilivad üksnes maaalused osad ([[risoom]]id, [[juur]]ed jne), vähestel liikidel ka maapealsed osad. Püsikuid, kes ebasoodsail perioodil ei langeta ka lehekodarikku, nimetatakse talihaljasteks. Järgmisel vegetatsiooniperioodil nende elutsükkel kordub. |
||
Eestis kasvavatest |
Enamik Eestis kasvavatest rohttaimedest on püsikud (näited: [[nurmnelk]], [[külmamailane]], [[valge vesiroos]], [[ojamõõl]] jpt). |
||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
Redaktsioon: 14. november 2010, kell 08:00
Püsikud ehk mitmeaastased ehk perenniaalsed (roht)taimed on rohttaimede eluvorm. Püsikute elutsükkel kestab normaaltingimusil alati üle kahe aasta.
Tavaliselt moodustavad püsikud igal aastal maapealsed osad (varred, õied, viljad). Ebasoodsail ajal (näiteks parasvöötmes talvel) nende võsud üldjuhul hävivad, säilivad üksnes maaalused osad (risoomid, juured jne), vähestel liikidel ka maapealsed osad. Püsikuid, kes ebasoodsail perioodil ei langeta ka lehekodarikku, nimetatakse talihaljasteks. Järgmisel vegetatsiooniperioodil nende elutsükkel kordub.
Enamik Eestis kasvavatest rohttaimedest on püsikud (näited: nurmnelk, külmamailane, valge vesiroos, ojamõõl jpt).