Veetaimed: erinevus redaktsioonide vahel
Luckas-bot (arutelu | kaastöö) P robot lisas: kn:ಜಲವಾಸಿ ಸಸ್ಯಗಳು |
|||
25. rida: | 25. rida: | ||
::a) [[isoetiidid]] (tuttidena või madala vaibana veekogu põhjas juurdunult) |
::a) [[isoetiidid]] (tuttidena või madala vaibana veekogu põhjas juurdunult) |
||
::b) [[samblad]] |
::b) [[samblad]] |
||
::c) [[mändvetikad]] |
::c) [[mändvetikad]] mine perse |
||
:2B [[elodeiidid]] |
:2B [[elodeiidid]] |
||
:2C nõrgalt juurdunud ehk [[tseratofülliidid]] |
:2C nõrgalt juurdunud ehk [[tseratofülliidid]] |
Redaktsioon: 8. november 2010, kell 21:33
Veetaimed ehk hüdrofüüdid on taimed, mis on kohastunud eluks veekeskkonnas. Kuna elamine vees ja veepinnal vajab mitmeid spetsiifilisi kohastumusi, siis suudavad paljud veetaimed edukalt kasvada ainult vees (veekeskkonnas) või alaliselt liigniiskes pinnases.
Veetaimede seas on nii alamaid taimi (näiteks vetikad) kui ka kõrgemaid taimi.
Veetaimede hulgas on mitmeid, mis levivad võõrliikidena. Mitmed neist paljunevad vegetatiivselt varretükikeste kaudu. Eestis on näiteks selline võõrliik kanada vesikatk.
Veetaimede kohastumusi
Veetaimedel on rida iseloomulikke omadusi:
- õhuke või puuduv kutiikula
- õhulõhed on suurema osa ajast avatud, kuna vett on peaaegu alati küllaldaselt; see tähendab, et sulgrakud on valdavalt inaktiivsed
- õhulõhed võivad olla nii lehe üla- kui alaküljel
- taime varred on suhteliselt nõrgad, märkimisväärse tugikoeta
- taimedel võib esineda veepinnal ujulehti (näiteks kollasel vesikupul)
- suhteliselt väikesed juured, kuna vesi difundeerub ka lehtede kaudu
- spetsiifilised juured hapniku hankimiseks
- heterofüllia — veesisesed lehed erinevad ehituse poolest ujulehtedest ja veest välja ulatuvatest lehtedest (näiteks harilik vesitäht)
Veetaimede üldine jaotus
Veetaimede klassifikatsioone on aja jooksul välja pakutud väga palju.
Eesti oludes on üheks enimkasutatavaks Aime Mäemetsa (1985[1]) loodud liigitus, kus ta lähtus taimede ökoloogiast ja kasvuvormist:
- 1. ujutaimed ehk lemniidid
- 2. veesisesed taimed (sünonüümid: submerssed, sukeltaimed)
- 2A põhjataimed
- a) isoetiidid (tuttidena või madala vaibana veekogu põhjas juurdunult)
- b) samblad
- c) mändvetikad mine perse
- 2B elodeiidid
- 2C nõrgalt juurdunud ehk tseratofülliidid
- 3. ujulehtedega (ujulehised) taimed ehk nümfeiidid
- 4. kaldaveetaimed ehk helofüüdid
Lisaks eelmainituile on ka amfiibseid taimi (nt ristlemmel (Lemna trisulca), kes võivad sõltuvalt tingimustelt kasvuvormi muuta.
Kõrgemate taimede jaotus lehtede asendi ja kinnitustüübi järgi
- Nümfeiidid, neid nimetatakse ka veetaimedeks sensu stricto (näiteks kollane vesikupp)
- Isoetiidid (näiteks vesi-lobeelia)
- Elodeiidid (näiteks harilik vesihernes)
- Lemniidid (näiteks väike lemmel)
Vaata ka
Viited
- ↑ Mäemets, A. (1985). Eri tüüpi järvede suurtaimestiku klassifitseerimine. [Käsikirjalised andmed]
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kategooria:Veetaimed |