Veetaimed: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö)
25. rida: 25. rida:
::a) [[isoetiidid]] (tuttidena või madala vaibana veekogu põhjas juurdunult)
::a) [[isoetiidid]] (tuttidena või madala vaibana veekogu põhjas juurdunult)
::b) [[samblad]]
::b) [[samblad]]
::c) [[mändvetikad]]
::c) [[mändvetikad]] mine perse
:2B [[elodeiidid]]
:2B [[elodeiidid]]
:2C nõrgalt juurdunud ehk [[tseratofülliidid]]
:2C nõrgalt juurdunud ehk [[tseratofülliidid]]

Redaktsioon: 8. november 2010, kell 21:33

Veetaimed ehk hüdrofüüdid on taimed, mis on kohastunud eluks veekeskkonnas. Kuna elamine vees ja veepinnal vajab mitmeid spetsiifilisi kohastumusi, siis suudavad paljud veetaimed edukalt kasvada ainult vees (veekeskkonnas) või alaliselt liigniiskes pinnases.

Veetaimede seas on nii alamaid taimi (näiteks vetikad) kui ka kõrgemaid taimi.

Veetaimede hulgas on mitmeid, mis levivad võõrliikidena. Mitmed neist paljunevad vegetatiivselt varretükikeste kaudu. Eestis on näiteks selline võõrliik kanada vesikatk.

Veetaimede kohastumusi

Veetaimedel on rida iseloomulikke omadusi:

Veetaimede üldine jaotus

Veetaimede klassifikatsioone on aja jooksul välja pakutud väga palju.

Eesti oludes on üheks enimkasutatavaks Aime Mäemetsa (1985[1]) loodud liigitus, kus ta lähtus taimede ökoloogiast ja kasvuvormist:

1. ujutaimed ehk lemniidid
2. veesisesed taimed (sünonüümid: submerssed, sukeltaimed)
2A põhjataimed
a) isoetiidid (tuttidena või madala vaibana veekogu põhjas juurdunult)
b) samblad
c) mändvetikad mine perse
2B elodeiidid
2C nõrgalt juurdunud ehk tseratofülliidid
3. ujulehtedega (ujulehised) taimed ehk nümfeiidid
4. kaldaveetaimed ehk helofüüdid

Lisaks eelmainituile on ka amfiibseid taimi (nt ristlemmel (Lemna trisulca), kes võivad sõltuvalt tingimustelt kasvuvormi muuta.

Kõrgemate taimede jaotus lehtede asendi ja kinnitustüübi järgi

Vaata ka

Viited

  1. Mäemets, A. (1985). Eri tüüpi järvede suurtaimestiku klassifitseerimine. [Käsikirjalised andmed]

Välislingid