Rünkpilved: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
keel ? |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2010}}{{keeletoimeta}} |
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2010}}{{keeletoimeta}} |
||
[[Pilt:GoldenMedows.jpg|thumb|Rünkpilved]] |
[[Pilt:GoldenMedows.jpg|thumb|Rünkpilved]] |
||
'''Rünkpilved''' ([[ladina keel]]es '''''Cumulus''''', lühend '''Cu''') on konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilvede klassi kuuluv [[pilv]]ede põhiliik. Nad tekkivad kõrgusel 0,8–1,5 km, kuiva ilma juhul isegi üle 2,5–3 km<ref name="propogodu">[http://propogodu.ru/2/19/ Облака вертикального развития]</ref> ja nende paksus võib olla |
'''Rünkpilved''' ([[ladina keel]]es '''''Cumulus''''', lühend '''Cu''') on konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilvede klassi kuuluv [[pilv]]ede põhiliik. Nad tekkivad kõrgusel 0,8–1,5 km, kuiva ilma juhul isegi üle 2,5–3 km<ref name="propogodu">[http://propogodu.ru/2/19/ Облака вертикального развития]</ref> ja nende paksus võib olla mitmesajast meetrist kuni mitme kilomeetrini. Nad on topi- või rüngakujulised<ref name="ilm">[http://www.ilm.ee/index.php?46346 IV klass: vertikaalse arenguga pilved. Cumulus – rünkpilved] : Jüri Kamenik, Ilm.ee, 28.09.2009</ref>, mille tõttu said oma nime. |
||
Rünkpilved tekkivad tavaliselt päikesepaistelise ilma juhul, kui soojenenud [[maapind|maapinna]] kohal tõusevad [[õhuvool]]ud, st tekkivad õhu konvektsioonivoolud.<ref name="ilm"/> Soe ja niiske õhk jõuab kondensatsioonitasapinnani ning [[veeaur]] kondenseerub ja tekkivad väikeste [[villakuhi|villakuhjate]] meenutavad pilvaed, mis koosnevad [[veepiisad|veepiisakestest]]. Kui pilved arenevad edasi, siis võivad nad koosneda ka [[lumekristallid|lume]]- ja [[jääkristallid]]e segust. |
Rünkpilved tekkivad tavaliselt päikesepaistelise ilma juhul, kui soojenenud [[maapind|maapinna]] kohal tõusevad [[õhuvool]]ud, st tekkivad õhu konvektsioonivoolud.<ref name="ilm"/> Soe ja niiske õhk jõuab kondensatsioonitasapinnani ning [[veeaur]] kondenseerub ja tekkivad väikeste [[villakuhi|villakuhjate]] meenutavad pilvaed, mis koosnevad [[veepiisad|veepiisakestest]]. Kui pilved arenevad edasi, siis võivad nad koosneda ka [[lumekristallid|lume]]- ja [[jääkristallid]]e segust. |
||
Redaktsioon: 18. oktoober 2010, kell 20:29
 | See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2010) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Rünkpilved (ladina keeles Cumulus, lühend Cu) on konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik. Nad tekkivad kõrgusel 0,8–1,5 km, kuiva ilma juhul isegi üle 2,5–3 km[1] ja nende paksus võib olla mitmesajast meetrist kuni mitme kilomeetrini. Nad on topi- või rüngakujulised[2], mille tõttu said oma nime.
Rünkpilved tekkivad tavaliselt päikesepaistelise ilma juhul, kui soojenenud maapinna kohal tõusevad õhuvoolud, st tekkivad õhu konvektsioonivoolud.[2] Soe ja niiske õhk jõuab kondensatsioonitasapinnani ning veeaur kondenseerub ja tekkivad väikeste villakuhjate meenutavad pilvaed, mis koosnevad veepiisakestest. Kui pilved arenevad edasi, siis võivad nad koosneda ka lume- ja jääkristallide segust.
Sageli tekkivad rünkpilved suvel lõunaks ja kaovad õhtuks. Sügisel võivad nad tekkida veekogude kohal, sest maismaa on sel ajal külmem, kui vesi.[2]
Kõrgrünkpilvede alaliigid ja vormid
- Cumulus castellanus ehk Cu castellanus
- võimsad rünkpilved ehk suured rünkpilved (Cumulus congestus ehk Cu con)
- rebenenud servadega rünkpilved (Cumulus fractus ehk Cu fr)
- madalad (lamedad) rünkpilved ehk hea ilma rünkpilved (Cumulus humilis ehk Cu hum)
- keskmised rünkpilved (Cumulus mediocris)
- õhtused rünkpilved (Cumulus vesperalis ehk Cu vesp)
- Vorm: Cumulus radiatus ehk Cu radiatus
-
Cumulus humilis -
Cumulus mediocris -
Cumulus congestus
Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Rünkpilved |
Viited
- ↑ Облака вертикального развития
- ↑ 2,0 2,1 2,2 IV klass: vertikaalse arenguga pilved. Cumulus – rünkpilved : Jüri Kamenik, Ilm.ee, 28.09.2009