Alfred Shrubb: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
15. rida: 15. rida:


==Elu pärast jooksukarjääri==
==Elu pärast jooksukarjääri==
Aastal [[1905]] sai Shrubb eluaegse keelu amatööride võistlustel osaleda, sest ta oli oma võitude eest raha vastu võtnud.
Aastal [[1905]] sai Shrubb ''[[Amateur Athletic Association]]''<nowiki>'ilt</nowiki> eluaegse keelu amatööride võistlustel osaleda, sest ta oli oma võitude eest raha vastu võtnud või oli esitanud võltsitud kuluaruande.


Ta hakkas [[treener]]iks, tegutsedes [[Harvard]]i ja [[Oxfordi Ülikool]]i juures.
Ta hakkas [[treener]]iks, tegutsedes [[Harvard]]i ja [[Oxfordi Ülikool]]i juures.

Redaktsioon: 24. veebruar 2006, kell 20:21

Alfred Shrubb (ka: Alfie Shrubb, Alf Shrubb; 12. detsember 1879 Sussex, Slinfold 23. aprill1964 Kanada) oli Suurbritannia pikamaajooksja, kelle käes on olnud hulk maailmarekordeid, sealhulgas esimesed IAAF-i ametlikud maailmarekordid 2 miili jooksus, 10 000 m jooksus ja tunnijooksus. Ta püstitas vähemalt 15 maailmarekordit.

Tema isa oli talupidaja. Alfred tahtis saada puusepaks. Ta kasvas üles Horshamis Trafalgar Roadis asunud majas.


Jooksukarjääri algus

Kahekümneaastasena töötas ta müürsepana Christ's Hospital School'i ehitusel oma koduküla lähedal Stammerhamis. Juunis 1899 möödus kord kella viie paiku kuuvalgel õhtul ehitusest kohalik jooksutšempion F. J. Spence, kes ruttas üle vaatama tulekahjupaika Southwateri linnas, ning kutsus Alfredi kaasa. Alfred ütles, et ta ei oska joosta, kuid jooksis siiski kaasa ning jõudis kohale enne tuletõrjujaid, kattes 20 minutiga kolm miili. Spence'ile avaldas Alfredi jooks muljet ning tema pealekäimisel astus Shrubb jooksuklubisse Horsham Blue Star Harriers Running Club.

Alfred osales mitmes amatööride võistluses ning selgus, et ta on hea pikamaajooksja. Kuigi ta jooksis nii staadionil kui ka murdmaal, eelistas ta murdmaajooksu, mida ta on nimetanud kõige meeldivamaks ja tervislikumaks kergejõustikualaks.

Jooksustiil

Alfred Shrubb jooksis ebaühtlaste hoogudega. Tema jooksu on võrreldud linnu kulgemisega üle maastiku.

Teda ei nähtud kunagi hingeldamas.

Elu pärast jooksukarjääri

Aastal 1905 sai Shrubb Amateur Athletic Association'ilt eluaegse keelu amatööride võistlustel osaleda, sest ta oli oma võitude eest raha vastu võtnud või oli esitanud võltsitud kuluaruande.

Ta hakkas treeneriks, tegutsedes Harvardi ja Oxfordi Ülikooli juures.

Aastal 1928 asus ta elama Kanadasse.

Maailmarekordid

5. novembril 1904 jooksis ta Glasgow's Ibrox Parkis tunnijooksu maailmarekordilise tulemusega 11 miili 1137 jardi, mis ületati alles 1951. Selle jooksuga püstitas ta ka amatööride maailmarekordid 6 miili jooksus, 7 miili jooksus ning amatööride ja professionaalide maailmarekordid 8 miili jooksus, 9 miili jooksus, 10 miili jooksus ja 11 miili jooksus.

IAAF-i ametlikud maailmarekordid

Hinnang

Alfred Shrubbi on tema ajaks nähtutest suurimaks jooksjaks ja esimeseks rahvusvaheliseks kergejõustikutäheks.

Arthur Conan Doyle'i raamatus "Kadunud raamat" kasutab autor Shrubbi nime üldnimena : "a perfect Shubb".

Tema hüüdnimi oli Little Wonder.

Isiklikku

Jooksjakarjääri alguses oli Shrubbi kasv 5 jalga 6 tolli ning kaalus alla 9 stone'i.

Kirjandus

The Untold Story of Alfred Shrubb World Champion Runner.

Välislingid