Beauforti skaala: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Resümee puudub
P teisaldas lehekülje Beaufort'i skaala ümbersuunamisega pealkirja Beauforti skaala alla
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 14. juuli 2010, kell 00:10

12 palline tuul Beauforti skaala järgi merel

Beauforti skaala ehk tuulekiiruse skaala on briti hüdrograafi Francis Beauforti poolt koostanud empiiriline skaala, mis oli mõeldud tuule tugevuse hindamiseks. Ametlikult võeti katususele Beauforti tuulekiiruse skaalat Btiti mereväes 1838. aastal. 1946. aastal lisati viis orkaani-kategooriat[1] ja see skaala kasutatakse praegu paljudes riikides alates 1963. aastast.[2] Mõõtühikuteks on Beauforti pallid või sageli lühidalt bofoorid.[3]

Tuule tugevuse hindamiseks kasutatakse tuule mõju hinnang esemetele (puud, ehitised või tuule poolt tekitatud purustused) või tuule tekitatud lainetusele. Skaalas on 13 astet (0 - 12 palli).[3]

Nüüdisaegne skaala

Beauforti pallid Kirjeldus Tuule kiirus Laine kõrgus[4] Olukord meres Olukord maismaal Mere seisundi pilt
0 tuulevaikus < 1 km/h 0 m Veekogudes on peegelsile veepind. Rahulikult. Suits tõuseb vertikaalselt üles, lipp ripub.
< 1 mph
< 1 kn 0 ft
< 0,3 m/s
1 vaikne tuul 1,1–5,5 km/h 0–0,2 m Veepind väreleb ilma valgedeta harjadeta. Suits kaldub püstjoonest veidi kõrvale ja märgib tuule suunda; tuulelipp ei liigu.
1–3 mph
1–2 kn 0–1 ft
0,3–1,5 m/s
2 kerge tuul 5,6–11 km/h 0,2–0,5 m Mõningane madal lainetus, veepinnal tekivad väikesed lained, mille harjad on siledad. Lipp lehvib kergelt, näol on tuult tunda, on tunda kerget tõmbust, puude ja põõsaste lehed sahisevad ja värisevad, tuulelipp hakkab liikuma.
4–7 mph
3–6 kn 1–2 ft
1,6–3,4 m/s
3 nõrk tuul 12–19 km/h 0,5–1 m Tuntav lainetus, veepinnal tekivad klaasjad vahuharjad. Kerge lipp lehvib tuules, suits on peaaegu horisontaalne, puulehed ja väikesed oksad võnguvad.
8–12 mph
7–10 kn 2–3,5 ft
3,4–5,4 m/s
4 mõõdukas tuul 20–28 km/h 1–2 m Veepinnal tekivad märgatavad vahused lained, laineharjad hakkavad murduma, ilmuvad mõned "jänesed". Lipp tõmbub tuules sirgu. Puuladvad painduvad, keskmised oksad liiguvad. Tolm ja vabad paberilehed hakkavad tõusma.
13–17 mph
11–15 kn 3,5–6 ft
5,5–7,9 m/s
5 kaunis tugev tuul[3] ehk värske tuul[2] ehk üsna tugev tuul[5] 29–38 km/h 2–3 m Meri kohiseb, tekivad keskmised lained, lainete periood muutub pikemaks, kõikjal tekivad valged vahuharjad. Tekivad pristmed. Suured lipud lipendavad. Peened puud õõtsuvad, nõrgad tüved ja keskmise suurusega oksad liiguvad. Käe peal on tuult tunda.
18–24 mph
16–20 kn 6–9 ft
8,0–10,7 m/s
6 tugev tuul 39–49 km/h 3–4 m Tekivad suured lained, kõik laineharjad vahused, veepinnal on rohkesti vahtu. Laineharjadelt pritsib vett. Peened traadid undavad tuules, õõtsuvad jämedad puuoksad. On raske vihmavarju kasutada. Tühjad plastmassist vedelikunõod kukkuvad ümber.
25–30 mph
21–26 kn 9–13 ft
10,8–13,8 m/s
7 vali tuul[3] ehk kõva tuul[2] 50–61 km/h 4–5,5 m Veepind on vahuvöödiline, tekivad pika perioodiga lained, mille laineharjad murduvad ja moodustavad pikki valle, tuul moodustab lainevahust triipe. Tuul vilistab kogu taglases, vastu tuult on raske käia. Puutüved õõtsuvad, oksad kalduvad.
31–38 mph
27–33 kn 13–19 ft
13,9–17,1 m/s
8 tormine tuul[3] ehk väga kõva tuul[2] ehk rajutuul[5] 62–74 km/h 5,5–7,5 m Tekivad keskmiselt kõrged pikad suure perioodiga lained, tuul heidab murduvate lainete harjadelt pritsmeid, vahust on moodustunud triibud vastavalt tuule suunale. Igasugune liikumine vastu tuult on ülimalt raske, autod maanteel liikuvad kõrvale. Tuul liigutab kohalt kinnitamata esemeid ja võib põhjustada kergeid purustusi. Puuoksad murduvad.
39–46 mph
34–40 kn 18–25 ft
17,2–20,7 m/s
9 torm 75–88 km/h 7–10 m Meri mühiseb, veepinnasel tekivad kõrged lained, mille harjad mõnikord pöörlevad ümber. Vastavalt tuule suunale on tekkinud tihked vahutriibud, nähtavus hakkab veepritsmete hulga õhus tõttu vähenema. Tugeva tuule tõttu purunevad mõned ajutised ehitised ja peenikesed puud. Puud murduvad, nendelt murduvad ära mõned oksad.
47–54 mph
41–47 kn 23–32 ft
20,8–24,4 m/s
10 tugev torm 89–102 km/h 9–12,5 m Merel on tugev lainetus, tekivad väga kõrged lained pika rippuva või rulja laineharjaga, merepind muutub vahust valgeks, tekivad kukkuvad lööklained, nähtavus veepritsmete suure hulga tõttu väheneb. Puud on murdutud või juurtega kitkunud välja, noored puud on kõverdatud. Kehvasti pandud asfalti tükid ja katusekivid lendavad ära.
55–63 mph
48–55 kn 29–41 ft
24,5–28,4 m/s
11 maru[3] ehk karm torm[2] 103–117 km/h 11,5–16 m Merel on torm ja selle tõttu tekivad erakordselt kõrged lained, meri on täielikult kaetud suurte tuule suunast sõltuvate vahulaikudega, vahu ja pritsmete tõttu on nähtavus väheneb nullini. Tekivad laialdased tormikahjustused. Taimkate on parandamatult kahjustatud. Võimalikud on laevatekiehitiste ja tekilaadungi purustused. Katused lähevad katki, teedekate võib täiesti puruneda.
64–72 mph
56–63 kn 37–52 ft
28,5–32,6 m/s
12 orkaan ≥ 118 km/h ≥ 14 m Merel on tekkinud hiiglased lained. Õhk on täis veetolmust ja pritsmetest, meri on üleni valge ja hooti viskab kõrgele pritsmeid, nähtavus on nulli juures. Taimkate on parandamatult kahjustatud, metsad laastatud katastroofilised. Laialdased purustused ehitistel, mõned aknad lähevad katki, rändmajad ning halvasti rajatud varikatused ja küünid on kahjustanud. Üleujutused jm. loodusõnnetused.
≥ 73 mph
≥ 64 kn ≥ 46 ft
≥ 32,7 m/s

Allikad

Vaata ka

Viited

  1. A.Kallis. Tuuleskaala suur juubel, Maaleht, 29.06.2006
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Emajõe Nupuklubi koduleht
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Tuule tugevus pallides Ilm.ee kodulehel, 28.01.2007
  4. Laine kõrgust mõjutavad mitmed tegurid: mere sügavus, merepõhja profiil ning kui kaua tuul on sellelt suunalt puhunud. Et rannikualad kaitsevad tuule eest, siis võib siinseid ligikaudseid lainekõrgusi kohata avamerel.
  5. 5,0 5,1 Tuulekiiruse skaala, Miksike.ee