Beauforti skaala
Beauforti (loe: bofoori) skaala ehk tuulekiiruse skaala on Briti hüdrograafi Francis Beauforti koostatud empiiriline skaala tuule tugevuse (kiiruse) hindamiseks.
Mõõtühikuks on Beauforti pall (tähis Bft) ehk sageli lühidalt bofoor.[1]
Tuule tugevuse hindamiseks kasutatakse tuule mõju esemetele, tuule tekitatud purustusi või lainetust. Skaala sisaldab 13 astet (0–12 palli).[1]
Ametlikult võeti Beauforti tuulekiiruse skaala kasutusele Briti mereväes 1838. aastal. USA ilmateenistuse ettepanekul täiendati seda skaalat 1995. aastal 17 pallini.[2]
Nüüdisaegne skaala
[muuda | muuda lähteteksti]| Beauforti pallid | Kirjeldus | Tuule kiirus | Laine kõrgus (avamerel) | Olukord merel | Olukord maismaal | Mere seisundi pilt |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 0 | tuulevaikus | < 1 km/h | 0 m | Veepind on peegelsile. | Rahulik. Suits tõuseb vertikaalselt üles, lipp ripub. | 
|
| < 1 mph | ||||||
| < 1 kn | 0 ft | |||||
| < 0,3 m/s | ||||||
| 1 | vaikne tuul | 1,1–5,5 km/h | 0–0,2 m | Veepind väreleb ilma valgete harjadeta. | Suits kaldub püstjoonest veidi kõrvale ja märgib tuule suunda; tuulelipp ei liigu. | 
|
| 1–3 mph | ||||||
| 1–2 sõlme | 0–1 ft | |||||
| 0,3–1,5 m/s | ||||||
| 2 | kerge tuul | 5,6–11 km/h | 0,2–0,5 m | Mõningane madal lainetus, veepinnal tekivad väikesed veelained, mille harjad on siledad. | Lipp lehvib kergelt, näol on tuult tunda, puude ja põõsaste lehed sahisevad ja värisevad, tuulelipp hakkab liikuma. | 
|
| 4–7 mph | ||||||
| 3–6 sõlme | 1–2 ft | |||||
| 1,6–3,4 m/s | ||||||
| 3 | nõrk tuul | 12–19 km/h | 0,5–1 m | Tuntav lainetus, veepinnal tekivad klaasjad vahuharjad. | Kerge lipp lehvib tuules, suits on peaaegu horisontaalne, puulehed ja väikesed oksad võnguvad. | 
|
| 8–12 mph | ||||||
| 7–10 sõlme | 2–3,5 ft | |||||
| 3,4–5,4 m/s | ||||||
| 4 | mõõdukas tuul | 20–28 km/h | 1–2 m | Veepinnal tekivad märgatavad vahused lained, laineharjad hakkavad murduma, ilmuvad mõned "jänesed". | Lipp tõmbub tuules sirgu. Puuladvad painduvad, keskmised oksad liiguvad. Tolm ja vabad paberilehed hakkavad lendlema. | 
|
| 13–17 mph | ||||||
| 11–15 sõlme | 3,5–6 ft | |||||
| 5,5–7,9 m/s | ||||||
| 5 | kaunis tugev tuul[1] ehk värske tuul ehk üsna tugev tuul[3] | 29–38 km/h | 2–3 m | Meri kohiseb, tekivad keskmised lained, lainete periood muutub pikemaks, kõikjal tekivad valged vahuharjad. Tekivad pritsmed. | Suured lipud lipendavad. Peened puud õõtsuvad, nõrgad tüved ja keskmise suurusega oksad liiguvad. Käe peal on tuult tunda. | 
|
| 18–24 mph | ||||||
| 16–20 sõlme | 6–9 ft | |||||
| 8,0–10,7 m/s | ||||||
| 6 | tugev tuul | 39–49 km/h | 3–4 m | Tekivad suured lained, kõik laineharjad on vahused, veepinnal on rohkesti vahtu. Laineharjadelt pritsib vett. | Peened traadid undavad tuules, jämedad puuoksad õõtsuvad. Vihmavarju kasutada on raske. Tühjad plastmassist vedelikunõud kukuvad ümber. | 
|
| 25–30 mph | ||||||
| 21–26 sõlme | 9–13 ft | |||||
| 10,8–13,8 m/s | ||||||
| 7 | vali tuul[1] ehk kõva tuul | 50–61 km/h | 4–5,5 m | Veepind on vahuvöödiline, tekivad pika perioodiga lained, mille laineharjad murduvad ja moodustavad pikki valle, tuul moodustab lainevahust triipe. | Tuul vilistab kogu taglases, vastu tuult on raske käia. Puutüved õõtsuvad, oksad kalduvad. | 
|
| 31–38 mph | ||||||
| 27–33 sõlme | 13–19 ft | |||||
| 13,9–17,1 m/s | ||||||
| 8 | tormine tuul[1] ehk väga kõva tuul ehk rajutuul[3] | 62–74 km/h | 5,5–7,5 m | Tekivad keskmiselt kõrged pikad suure perioodiga lained, tuul heidab murduvate lainete harjadelt pritsmeid, vahust on moodustunud triibud vastavalt tuule suunale. | Igasugune liikumine vastu tuult on ülimalt raske, autod maanteel kalduvad kõrvale. Tuul liigutab kohalt kinnitamata esemeid ja võib põhjustada kergeid purustusi. Puuoksad murduvad. | 
|
| 39–46 mph | ||||||
| 34–40 sõlme | 18–25 ft | |||||
| 17,2–20,7 m/s | ||||||
| 9 | torm | 75–88 km/h | 7–10 m | Meri mühiseb, veepinnal tekivad kõrged lained, mille harjad on mõnikord keerdus. Vastavalt tuule suunale on tekkinud tihked vahutriibud, nähtavus hakkab veepritsmete hulga tõttu vähenema. | Tugeva tuule tõttu purunevad mõned ajutised ehitised ja peenikesed puud. Puud murduvad, nendelt murduvad ära mõned oksad. | 
|
| 47–54 mph | ||||||
| 41–47 sõlme | 23–32 ft | |||||
| 20,8–24,4 m/s | ||||||
| 10 | tugev torm | 89–102 km/h | 9–12,5 m | Merel on tugev lainetus, tekivad väga kõrged lained pika rippuva või rulja laineharjaga, merepind muutub vahust valgeks, tekivad kukkuvad lööklained, nähtavus väheneb veepritsmete suure hulga tõttu. | Puud on murtud või juurtega välja kistud, noored puud on lookas. Kehvasti pandud asfaldi tükid ja katusekivid lendavad. | 
|
| 55–63 mph | ||||||
| 48–55 sõlme | 29–41 ft | |||||
| 24,5–28,4 m/s | ||||||
| 11 | maru[1] ehk karm torm | 103–117 km/h | 11,5–16 m | Merel on torm ja selle tõttu tekivad erakordselt kõrged lained, meri on täielikult kaetud suurte tuule suunast sõltuvate vahulaikudega, vahu ja pritsmete tõttu väheneb nähtavus nullini. | Tekivad laialdased tormikahjustused. Taimkate on parandamatult kahjustatud. Võimalikud on laevatekiehitiste ja tekilaadungi purustused. Katused purunevad, teekate võib täiesti puruneda. | 
|
| 64–72 mph | ||||||
| 56–63 sõlme | 37–52 ft | |||||
| 28,5–32,6 m/s | ||||||
| 12 | orkaan | ≥ 118 km/h | ≥ 14 m | Merel on tekkinud hiiglaslikud lained. Õhk on täis veetolmu ja pritsmeid, meri on üleni valge ja nähtavus on nulli juures. | Taimkate on parandamatult kahjustatud, metsad laastatud katastroofiliselt. Laialdased purustused ehitistel, mõned aknad lähevad katki, rändmajad ning halvasti rajatud varikatused ja küünid purunevad. Üleujutused jm. loodusõnnetused. | 
|
| ≥ 73 mph | ||||||
| ≥ 64 sõlme | ≥ 46 ft | |||||
| ≥ 32,7 m/s |