Jõe lang: erinevus redaktsioonide vahel
P eraldi rubriik |
|||
| 12. rida: | 12. rida: | ||
[[Põhja-Eesti]] jõgedel on lang väike [[ülemjooks]]ul ja suur [[alamjooks]]ul, eriti [[Põhja-Eesti klint|Põhja-Eesti klindi]] piirkonnas. [[Lõuna-Eesti]]s on olukord vastupidine: suur lang ülemjooksul ja väike lang alamjooksul. |
[[Põhja-Eesti]] jõgedel on lang väike [[ülemjooks]]ul ja suur [[alamjooks]]ul, eriti [[Põhja-Eesti klint|Põhja-Eesti klindi]] piirkonnas. [[Lõuna-Eesti]]s on olukord vastupidine: suur lang ülemjooksul ja väike lang alamjooksul. |
||
== |
== Eesti jõgede keskmisi lange == |
||
{| border=1 |
{| border=1 |
||
Redaktsioon: 5. juuni 2010, kell 15:10
See artikkel on jõe langu kohta; hõimlustermini kohta vaata artiklit Langud.
Lang ehk jõe lang on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. Mõõdetakse m/km kohta. Lang 0,1 m/km tähendab, et jõe langus 100 km kohta on 10 m.
Keskmine lang on kogu jõe pikkuse ja jõe languse (jõe lähte ja suudme kõrguste vahe) suhe.
Langusest sõltuvad voolukiirus ja jõe kulutatava ja/või kuhjava tegevuse suurus. Mida suurem on jõe lang, seda suurem on vee voolukiirus ja vee kulutatav mõju jõesängile.
Suurim keskmine lang Eestis on Pärlijõel - 2,48 m/km, väikseim on Emajõel - 0,04 m/km.
Põhja-Eesti jõgedel on lang väike ülemjooksul ja suur alamjooksul, eriti Põhja-Eesti klindi piirkonnas. Lõuna-Eestis on olukord vastupidine: suur lang ülemjooksul ja väike lang alamjooksul.
Eesti jõgede keskmisi lange
| Jõe nimi | Jõe lang |
|---|---|
| Pärlijõgi | 2,48 m/km |
| Piusa | 2,24 m/km |
| Elva | 2,00 m/km |
| Loobu | 1,70 m/km |
| Valgejõgi | 1,39 m/km |
| Kunda | 1,36 m/km |
| Ahja | 0,97 m/km |
| Vääna | 0,69 m/km |
| Õhne | 0,56 m/km |
| Raudna | 0,42 m/km |
| Narva | 0,39 m/km |
| Tänassilma | 0,26 m/km |
| Emajõgi | 0,04 m/km |