Heron

Aleksandria Heron (Ήρων ο Αλεξανδρεύς) oli 1. sajandil elanud Vana-Kreeka insener, mehhaanik ja matemaatik.

Elulugu

Aleksandria Heroni noorusest pole palju teada, kuid ta ei pärine Aleksandriast. Kindlalt pole teada ka tema sünni- ja surmadaatumid, paljude ajaloolaste arvates jäävad need 1. sajandisse pKr. Tema töödest on meieni jõudnud üksikud füüsika- ja matemaatikatraktaadid. Paljud tema tekstid on leitud ladina ja araabia keeles. Sajandite jooksul tehtud rohkete transkritpsioonide autentsus on seatud vahel kahtluse alla.

Tööd

Matemaatikas omistatakse Aleksandria Heronile mitmeid valemeid, millest tuntuim on Heroni valem.

Optikas käsitles Heron teoses Catoptrica valgust ja selle peegeldumist, sõnastades valguse optilise peegeldumise printsiibid.

Mehhanikas ja pneumaatikas konstrueeris Heron hüdraulilisi masinaid.Talle kuulub ka automaatse puskkaevu idee.

Teoses Pneumatica kirjeldab ta templi ukse avamise süsteemi, mille käivitab tuli.

Oma Traktaadis automaatidest kirjeldab ta kaalu ja vastukaalu abil töötavaid teatrimehhanisme.

Tänu oma leiutistele, tuntakse Aleksandria Heronit esimese automaadi loojana.

Arvatakse, et Heron leiutas pseudotermomeetri ja odomeetri. Samuti arvatakse, et leiutas hüdraulilise kella ning asimuudimõõtja

Teosed

• Pneumatica
• Mécanica
• Métrica
• Géométrica
• Catoptrica
• Stereometrica
• Belopoica
• Traité des automates

Vaata ka

• Heroni valem

Välislingid

• Le texte intégral et illustré d'une traduction du Mall:XIXe siècle en anglais des Pneumatiques
• Schéma de la fontaine de Héron
• Schéma du Théâtre de Héron d'Alexandrie