Kerkemurrang: erinevus redaktsioonide vahel
P interwiki |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Tipos de fallas.png|thumb|A – kerkemurrang, B – normaalmurrang, C – nihkemurrang |
[[Pilt:Tipos de fallas.png|thumb|A – kerkemurrang, B – normaalmurrang, C – nihkemurrang]] |
||
'''Kerkemurrang''' ehk '''pöördmurrang''' on [[murrang]], mille [[Murrangu lasuv tiib|lasuv tiib]] on [[Murrangu lamav tiib|lamava tiiva]] suhtes kerkinud. |
'''Kerkemurrang''' ehk '''pöördmurrang''' on [[murrang]], mille [[Murrangu lasuv tiib|lasuv tiib]] on [[Murrangu lamav tiib|lamava tiiva]] suhtes kerkinud. |
||
Kerkemurrangu rebendpind on kaldu rohkem kui 30° (mõne käsitluse järgi rohkem kui 45°). {{lisa viide}} Kerkemurrangud tekivad [[maakoor]]es rõhtsurve mõjul, eelkõige maakoore [[laam]]ade põrkepiiril. Kerkemurrangud võivad olla sadu meetreid ja kilomeetreid pikad. Kui pinda kahest otsast teineteise vastu kokku surutakse, võib selle sisse tekkida rebend, mida mööda ühel pool rebendit olevad kihid teisel pool rebendit olevate kihtide peale libisevad. Ühtlasi tõuseb selles kohas maapind. Harilikult toimub see [[maavärin]]a või pigem maavärinate seeria teel, milleks võib kuluda tuhandeid aastaid, kuid ka märksa vähem. |
|||
Kaua tegutsenud kerkemurrangud võivad maapinna tõsta väga kõrgele. Näiteks [[Tiibet]] asub ümbritsevatest aladest mitu kilomeetrit kõrgemal. |
|||
Ehkki vahetult pärast tekkimist iseloomustab kerkemurrangut ümbritsevaga võrreldes kõrgem maapind, ei pruugi see niimoodi jääda. Tekkiv kõrgendik võib miljonite aastate jooksul ära kuluda, nii et ühtegi väliselt nähtavat kerkemurrangu tunnust ei esine. Kuid rike jääb kivimeisse alles ja võib edaspidigi maavärinaid põhjustada. Näiteks [[1994. aasta Northridge'i maavärin]]a [[California]]s põhjustas just seni teadmata rike. Niisugust riket saab avastada üksnes geoloogiliste uuringutega. |
|||
Kerkemurrangud tekivad küll geoloogiliselt aktiivsetes piirkondades ja on seotud maavärinatega, kuid aastamiljonite vanuseid kerkemurranguid esineb ka geoloogiliselt passiivsetel aladel. |
|||
Kerkemurrangud olid tundmatud kuni umbes [[1884]]. aastani, mil selle teineteisest sõltumatult avastasid kaks geoloogide rühma. Üks neist tegutses [[Alpid]]es [[Glaruse kerkemurrang]]ul ning sinna kuulusid Escher, Heim ja Bernard. Teine neist tegutses [[Šotimaa]]l [[Moine'i kerkemurrang]]ul ning sinna kuulusid Lapworth, Peach ja Home. |
|||
[[Kategooria:Struktuurigeoloogia]] |
[[Kategooria:Struktuurigeoloogia]] |
||
Redaktsioon: 22. aprill 2010, kell 17:12
Kerkemurrang ehk pöördmurrang on murrang, mille lasuv tiib on lamava tiiva suhtes kerkinud.
Kerkemurrangu rebendpind on kaldu rohkem kui 30° (mõne käsitluse järgi rohkem kui 45°). [viide?] Kerkemurrangud tekivad maakoores rõhtsurve mõjul, eelkõige maakoore laamade põrkepiiril. Kerkemurrangud võivad olla sadu meetreid ja kilomeetreid pikad. Kui pinda kahest otsast teineteise vastu kokku surutakse, võib selle sisse tekkida rebend, mida mööda ühel pool rebendit olevad kihid teisel pool rebendit olevate kihtide peale libisevad. Ühtlasi tõuseb selles kohas maapind. Harilikult toimub see maavärina või pigem maavärinate seeria teel, milleks võib kuluda tuhandeid aastaid, kuid ka märksa vähem.
Kaua tegutsenud kerkemurrangud võivad maapinna tõsta väga kõrgele. Näiteks Tiibet asub ümbritsevatest aladest mitu kilomeetrit kõrgemal.
Ehkki vahetult pärast tekkimist iseloomustab kerkemurrangut ümbritsevaga võrreldes kõrgem maapind, ei pruugi see niimoodi jääda. Tekkiv kõrgendik võib miljonite aastate jooksul ära kuluda, nii et ühtegi väliselt nähtavat kerkemurrangu tunnust ei esine. Kuid rike jääb kivimeisse alles ja võib edaspidigi maavärinaid põhjustada. Näiteks 1994. aasta Northridge'i maavärina Californias põhjustas just seni teadmata rike. Niisugust riket saab avastada üksnes geoloogiliste uuringutega.
Kerkemurrangud tekivad küll geoloogiliselt aktiivsetes piirkondades ja on seotud maavärinatega, kuid aastamiljonite vanuseid kerkemurranguid esineb ka geoloogiliselt passiivsetel aladel.
Kerkemurrangud olid tundmatud kuni umbes 1884. aastani, mil selle teineteisest sõltumatult avastasid kaks geoloogide rühma. Üks neist tegutses Alpides Glaruse kerkemurrangul ning sinna kuulusid Escher, Heim ja Bernard. Teine neist tegutses Šotimaal Moine'i kerkemurrangul ning sinna kuulusid Lapworth, Peach ja Home.