R (programmeerimiskeel): erinevus redaktsioonide vahel
→Süntaks: +Hello world |
-sidekriips |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
| logo = [[Pilt:Rlogo.png|100 px]] |
| logo = [[Pilt:Rlogo.png|100 px]] |
||
| faililaiend = .r |
| faililaiend = .r |
||
| paradigma = [[funktsionaalne programmeerimine|funktsionaalne]], [[ |
| paradigma = [[funktsionaalne programmeerimine|funktsionaalne]], [[objektorienteeritud programmeerimine|objektorienteeritud]] |
||
| väljalaskeaeg = 1993 |
| väljalaskeaeg = 1993 |
||
| disainer = [[Ross Ihaka]], [[Robert Gentleman]] |
| disainer = [[Ross Ihaka]], [[Robert Gentleman]] |
||
| 12. rida: | 12. rida: | ||
}} |
}} |
||
'''R''' on kõrgtaseme [[objektorienteeritud |
'''R''' on kõrgtaseme [[objektorienteeritud programmeerimine|objektorienteeritud]] [[interpretaator|interpreteeritav]] [[programmeerimiskeel]]. R on [[vaba tarkvara]] ([[GPL]]) ning laialdaselt kasutusel [[statistika]]s. R jookseb paljudel erinevatel [[platform (arvutiteadus)|platformidel]], sh [[unixi-laadne operatsioonisüsteem|UNIXi-laadsetel operatsioonisüsteemidel]], nagu [[Linux]], [[Mac OS X]] ning [[Microsoft Windows]]. |
||
R-i algsed autorid 1990ndatel olid [[Ross Ihaka]] ning [[Robert Gentleman]] [[Auckland]]i ülikoolist. Praegu arendab keelt edasi suur aktiivne vabatahtlike meeskond (''[[R core team]]''). |
R-i algsed autorid 1990ndatel olid [[Ross Ihaka]] ning [[Robert Gentleman]] [[Auckland]]i ülikoolist. Praegu arendab keelt edasi suur aktiivne vabatahtlike meeskond (''[[R core team]]''). |
||
Redaktsioon: 4. aprill 2010, kell 17:16
| R | |
|---|---|
 | |
| Faililaiend | .r |
| Paradigma | funktsionaalne, objektorienteeritud |
| Väljalaskeaeg | 1993 |
| Looja | Ross Ihaka, Robert Gentleman |
| Arendaja | Adobe |
| Viimane väljalase | 3.0 (27. juuni 2006) |
| Mõjutatud keeltest | S, Scheme |
| OS | multi-platvormne |
R on kõrgtaseme objektorienteeritud interpreteeritav programmeerimiskeel. R on vaba tarkvara (GPL) ning laialdaselt kasutusel statistikas. R jookseb paljudel erinevatel platformidel, sh UNIXi-laadsetel operatsioonisüsteemidel, nagu Linux, Mac OS X ning Microsoft Windows.
R-i algsed autorid 1990ndatel olid Ross Ihaka ning Robert Gentleman Aucklandi ülikoolist. Praegu arendab keelt edasi suur aktiivne vabatahtlike meeskond (R core team).
Struktuur
R on hierarhilise struktuuriga pakett: ta koosneb põhiosast ning erinevatest lisapakettidest (package). Valimik kõige olulisemaid pakette kuuluvad "soovitatavate pakettide" hulka ja installeeritakse tavaliselt koos põhiprogrammiga. R sisaldab oma tarbeks ka lihtsat paketihaldurit.
Võrdlus teiste keeltega
R on S-keele variant ning väga sarnane S-PLUS-le.
R-i tugevateks külgedeks on keeruliste ning komplekssete andmestruktuuride manipuleerimine. Keele objekt (muutuja) võib sisaldada nii arve, loogilisi suurusi, teksti, kui ka komplekssemat infot, näiteks programmilõike.
Keelel on tugev vektor- ning maatriksarvutuse toetus, väga hea indekseerimine, rikkalik matemaatiliste meetodite kogu ning väga võimalusterohke graafika. R on kiiruse ja võimaluste poolest võrreldav Octave'i või MATLABiga.
R sisaldab ka tavalisi üldotstarbeliste keelte vahendeid suhtlemiseks operatsioonisüsteemiga ja tekstide töötlemiseks ning võimaldab kasutada C-s (või C++-s) ja fortranis kirjutatud koodi.
Komplekssed andmestruktuurid teevad keele suhteliselt aeglaseks ning mälumahukaks. Seepärast on keel muudes rakendustes vähe levinud.
Süntaks
Hello world programm R-is:
cat("Hello, world!\n")
Maatriksi indekseerimise näide:
# konstrueerime 3x4 maatriksi ja täidame ta normaaljaotusega # juhuslike arvudega a <- matrix(rnorm(12), 3, 4) # Muudame kõik maatriksi negatiivsed elemendid nulliks a[a < 0] <- 0 # Täidame maatriksi teise veeru kahtedega a[,2] <- 2 # Liidame igale maatriksi teise rea elemendile kaks a[2,] <- a[2,] + 2
Kasutusalad
R-i kasutatakse palju statistikas ning bioinformaatikas (sh biomeetrias).