Siena toomkirik: erinevus redaktsioonide vahel
P robot muutis: th:มหาวิหารเซียนา |
P image change |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt: |
[[Pilt:Cathedrale de Sienne (Duomo di Siena).jpg|thumb|Siena toomkirik]] |
||
'''Siena katedraal''' on kirik [[Siena]]s, mille ehitamist alustati [[12. sajand]]il [[romaani stiil]]is, kuid [[13. sajand]]ist alates ehitati seda edasi [[gooti stiil]]is. Nüüd on sellest kujunenud üks parimaid [[Itaalia]] gooti [[arhitektuur]]i näiteid. Kiriku seinad on on kaetud valge ja musta [[marmor]]iga. Katedraali marmorpõrandad on dekoreerinud [[Domenico Beccafumi]]. Pinturichio maalis Piccolómini raamatukogu [[fresko]]d. Selle raamatukogu asutas [[1495]] [[kardinal]] [[Francsesco Piccolómini]], kellest hiljem sai [[paavst]] [[Pius III]]. |
'''Siena katedraal''' on kirik [[Siena]]s, mille ehitamist alustati [[12. sajand]]il [[romaani stiil]]is, kuid [[13. sajand]]ist alates ehitati seda edasi [[gooti stiil]]is. Nüüd on sellest kujunenud üks parimaid [[Itaalia]] gooti [[arhitektuur]]i näiteid. Kiriku seinad on on kaetud valge ja musta [[marmor]]iga. Katedraali marmorpõrandad on dekoreerinud [[Domenico Beccafumi]]. Pinturichio maalis Piccolómini raamatukogu [[fresko]]d. Selle raamatukogu asutas [[1495]] [[kardinal]] [[Francsesco Piccolómini]], kellest hiljem sai [[paavst]] [[Pius III]]. |
||
Redaktsioon: 23. jaanuar 2010, kell 01:19
.jpg)
Siena katedraal on kirik Sienas, mille ehitamist alustati 12. sajandil romaani stiilis, kuid 13. sajandist alates ehitati seda edasi gooti stiilis. Nüüd on sellest kujunenud üks parimaid Itaalia gooti arhitektuuri näiteid. Kiriku seinad on on kaetud valge ja musta marmoriga. Katedraali marmorpõrandad on dekoreerinud Domenico Beccafumi. Pinturichio maalis Piccolómini raamatukogu freskod. Selle raamatukogu asutas 1495 kardinal Francsesco Piccolómini, kellest hiljem sai paavst Pius III.
Katedraali praegusel asukohal seisis 9. sajandil kirik koos paavsti paleega. 1058. aasta detsembris peeti Sienas kirikukogu, mille tulemusel valiti uueks paavstiks Nikolaus II. 1196. aastal hakati rajama uut katedraali. 1215. aastal peeti seal juba iga päeva missasid. 1226. aastast on märkmeid valge ja musta marmori transpordi kohta Sienasse. Võlv ja transeptid ehitati 1259–1260.
1339 plaaniti teist suurt lisaehitustööd. Uus lööv ja ristvahekäik oleksid kiriku pindala enam kui kahekordistanud. Ehituse, mida alustati Giovanni d’Agostino käe all, kes on rohkem tuntud skulptorina, katkestas 1348. aastal katk. Algsed vead olid siis juba avastatud ja laiendustöid pärast katkulainet enam ei jätkatud. Välisseinad, mis on sellest laiendamisest alles jäänud, on nähtavad kirikust lõuna pool, löövi põrand aga on kujundatud parkimisplatsiks ja muuseumiks. Hoolimata laiendustööde poolelijätmisest, tõestavad need Siena auahneid plaane, võimsust ja suuri kunstilisi saavutusi.