Häälik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 14. jaanuar 2010, kell 19:46

Häälik ehk foon on vähim kuuldeliselt eristatav kõneüksus. Häälikud moodustatakse kõnetraktis häälduselundite tegevuse läbi. Häälikute hulk on lõpmatu; iga hääliku omadusi mõjutavad nii tema naaberhäälikud kui kõneleja eripärad. Häälikuklastri üldistatud etalonkuju, mis omab kõnes tähendust eristavat funktsiooni, nimetatakse foneemiks ja see avaldub kõnes allofoonidena. Häälikute moodustamist, tajumist ja akustilisi omadusi uurib foneetika, foneemide uurimisega tegeleb fonoloogia. Häälikute korrigeerimist kõnes uurib logopeedia.

Kõne häälikuliselt täpseks ülestähendamiseks kasutatakse foneetilist transkriptsiooni.

Häälikud jagunevad moodustusviisi ja moodustuskoha järgi häälikurühmadeks:

täishäälikud ehk vokaalid ehk avahäälikud (eesvokaalid ja tagavokaalid; kõrged, keskkõrged ja madalad)
kaashäälikud ehk konsonandid
sulghäälikud ehk klusiilid
ahtushäälikud ehk spirandid
hõõrdhäälikud ehk frikatiivid (sh sisihäälikud ehk sibilandid ja ahtushäälikud ehk spirandid)
külghäälikud ehk lateraalid
värihäälikud ehk tremulandid
ninahäälikud ehk nasaalid
poolvokaalid
afrikaadid
huulhäälikud ehk labiaalid
hammashäälikud ehk dentaalid
hambasombuhäälikud ehk alveolaarid
kõvasuulaehäälikud ehk palataalid
pehmesuulaehäälikud ehk velaarid
kurgunibuhäälikud ehk uvulaarid
neeluhäälikud ehk farüngaalid
kõrihäälikud ehk larüngaalid

Foneetikas käsitletakse vahel ka häälikust veel väiksemat kõneüksust segmenti.

Redaktsioon: 14. jaanuar 2010, kell 19:45 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 415 404 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. jaanuar 2010, kell 19:46 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 415 404 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida:		1. rida:
	'''Häälik''' ehk foon on vähim kuuldeliselt eristatav [[kõne]]üksus. Häälikud moodustatakse [[kõnetrakt]]is [[häälduselund]]ite tegevuse läbi. Häälikute hulk on lõpmatu; iga hääliku omadusi mõjutavad nii tema naaberhäälikud kui kõneleja eripärad. Häälikuklastri üldistatud etalonkuju, mis omab kõnes tähendust eristavat funktsiooni, nimetatakse [[foneem]]iks ja see avaldub kõnes [[allofoon]]idena. Häälikute moodustamist, [[taju]]mist ja [[akustika\|akustilisi]] omadusi uurib [[foneetika]], foneemide uurimisega tegeleb [[fonoloogia]]. Häälikute korrigeerimist [[kõne]]s uurib [[logopeedia]].		'''Häälik''' ehk foon on vähim kuuldeliselt eristatav [[kõne]]üksus. Häälikud moodustatakse [[kõnetrakt]]is [[häälduselund]]ite tegevuse läbi. Häälikute hulk on lõpmatu; iga hääliku omadusi mõjutavad nii tema naaberhäälikud kui kõneleja eripärad. Häälikuklastri üldistatud etalonkuju, mis omab kõnes tähendust eristavat funktsiooni, nimetatakse [[foneem]]iks ja see avaldub kõnes [[allofoon]]idena. Häälikute moodustamist, [[taju]]mist ja [[akustika\|akustilisi]] omadusi uurib [[foneetika]], foneemide uurimisega tegeleb [[fonoloogia]]. Häälikute korrigeerimist [[kõne (lingvistika)\|kõne]]s uurib [[logopeedia]].

	Kõne häälikuliselt täpseks ülestähendamiseks kasutatakse [[foneetiline transkriptsioon\|foneetilist transkriptsiooni]].		Kõne häälikuliselt täpseks ülestähendamiseks kasutatakse [[foneetiline transkriptsioon\|foneetilist transkriptsiooni]].