Madalmaade Kuningriigi statuut

Madalmaade Kuningriigi statuut (Statuut voor het Koninkrijk der Nederlanden) on seadusandlik akt, mis sätestab Madalmaade Kuningriigi ülesehituse ning Kuningriiki kuuluvate maade vahelised suhted.

Ajalugu

Teise maailmasõja tõttu sugenes uus suhtumine Madalmaade Kuningriigisse ja kolnialismisse 1939. aasta eelsel kujul. Suriname ja Hollandi Antillid olid tol ajal ainsad "Hollandi" alad, mis olid okupeerimata. Üle poole liitlaste lennukikütusest tuli Curaçao ja Aruba naftatöötlemistehastest. Kuninganna Wilhelmina teatas juba 1942 Radio Oranje kaudu, et ülemeremaadele antakse rohkem iseseisvust. Hollandi Indiale sellest ei piisanud ja seal kuulutati 1945 ühepoolselt välja sõltumatus. Aastal 1949 kandis Holland lõpuks suveräänsuse üle Indoneesia Vabariigile.

Aastal 1948 algasid läbirääkimised Suriname ja Hollandi Antillidega. Aastal 1954 valmis Madalmaade Kuningriigi statuut. 15. detsembril 1954 kuulutas kuninganna Juliana Statuudi Ridderzaalis pidulikult välja. Selle sündmuse aastapäeva tähistatakse seetõttu iga aasta 15. detsembril Kuningriigi päevana (Koninkrijksdag).

Kolooniad Hollandi Uus-Guinea, Suriname ja Hollandi Antillid said kohalikes asjades ulatusliku omavalitsuse. Kuningriigi ühised asjad otsustatakse ühises arutelus. Statuut jäi jõusse ka pärast Hollandi Uus-Guinea saamist Kuningriigist sõltumatuks.

Esimene muudatus tehti statuudis 1975. Joop den Uyli valitsus otsustas kolooniatest loobuda. Alates 1975. aasta algusest said Hollandist ja Hollandi Antillidest eraldi maad Kuningriigi sees. Hollandi Uus-Guinea oli juba lahkunud, Suriname sai täiesti sõltumatuks (3 miljoni kuldna suuruse väljaostusumma eest). Iga maa peale Hollandi, kus kuningas ise resideerib, sai kuningat esindava kuberneri. Iga maa sai täiesti omaette valitsuse ja kõik maad peale Hollandi saatsid Hollandisse oma valitsuse esindajana volitatud ministri, kes osaleb arutelus Kuningriigi asjade üle (Statuudi parandused, Hollandi põhiseaduse parandused, mis puudutavad Kuningriigi asju, ja Kuningriigi seadused (rijkswet)).

Järgmised muudatused tulid üksteise järel 1985. Aruba avaldas soovi saada sõltumatus. Üleminekuperioodiks sai Aruba omaette maa staatuse (status aparte) Kuningriigi sees. Statuudi uues tekstis mainitakse, et tegemist on ettevalmistusega Aruba sõltumatuseks.

Seni viimased muudatused tehti 1994 ja 1998. Mõningate tehnilist laadi asjade kõrval oli märkimisväärne see, et uus tekst ei maini Aruba tulevast sõltumatust. Asi oli nähtavasti selles, et Aruba majandus oli nii halvas seisus, et liitu Hollandiga polnud võimalik katkestada (Statuut kohustab maid vajaduse korral üksteisele majanduslikku abi osutama).

2002. aasta Generaalstaatide Teise Koja valimiste kampaania ajal 2001 ja 2002 tõstatas ] Pim Fortuyn küsimuse "illegaalselt Hollandis viibivatest antill-lastest" (kuigi Statuut lubab antill-lastel igal ajal Hollandis olla) ning "Aruba staatuse muutmisest Hollandi vallaks" (mida Holland ei saa ühepoolselt teha, sest see nõuab kõikide Kuningriigi maade nõusolekut).

2005. aastal kehtiva teksti mitteametlik tõlge

Seadus 28 oktoobrist 1954 Madalmaade Kuningriigi statuudi vastuvõtmisest

Preambula

Holland, Hollandi Antillid ja Aruba,

nentides, et Holland, Suriname ja Hollandi Antillid teatasid 1954. aastal vabal tahtel, et nad võtavad Madalmaade Kuningriigis vastu uue õiguskorra, milles nad oma asjade eest iseseisvalt hoolitsevad ning hoolitsevad võrdväärsuse (gelijkwaardigheet) alusel ühiste asjade eest ja osutavad vastastikust abi, ning on ühiselt nõu pidades otsustanud sätestada Kuningriigi Statuudi;

nentides, et statuudijärgne liit Surinamega on alates 25. novembrist 1975 lõppenud Statuudi parandusega Kuningriigi seadusega 22. novembrist 1975, Stb. 617, PbNA 233;

võttes arvesse, et Aruba on vabal tahtel kuulutanud, et võtab selle õiguskorra maana vastu;

on ühiselt nõu pidades otsustanud sätestada Kuningriigi Statuudi alljärgnevalt.

§ 1. Üldsätted

Artikkel 1

Madalmaade Kuningriigi Krooni kannavad pärandatavalt Tema Majesteet Juliana, Oranje-Nassau Printsess ja troonijärgluse korral Tema seaduslikud troonijärglased.

Artikkel 2

1. Kuningas juhib Kuningriigi ja iga maa valitsust. Ta ei ole vastutav (onschendbaar), ministrid on vastutavad (verantwoordelijk).
2. Kuningat esindab Hollandi Antillidel ja Arubal Kuberner. Kuberneri volitusi, kohustusi ja vastutust Kuningriigi valitsuse esindajana reguleerib Kuningriigi seadus või vastavatel juhtudel Kuningriigi valitsuse üldine määrus (algemene maatregel van rijksbestuur).
3. Kuningriigi seadus reguleerib Kuberneri ametissenimetamise ja ametist vabastamisega seonduvat. Ametisse nimetab ja ametist vabastab Kuningas kui Kuningriigi pea.

Artikkel 3

1. Kui Statuudis ei ole mujal teisiti sätestatud, on Kuningriigi asjad:

   a. Kuningriigi sõltumatuse alalhoidmine ja kaitse;

   b. välissuhted;

   c. Hollandi kodakondsus (Nederlanderschap);

   d. Kuningriigi ordenite ning lipu ja vapi reguleerimine;