Võõrsõna: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
'''Võõrsõna''' on [[laensõna]], mis ei ole [[sihtkeel]]es täielikult kodunenud. Ta eristub [[omasõna]]dest ja kodunenud laensõnadest võõrapärase häälikulise koosseisu või muude võõrapäraste joonte poolest. |
'''Võõrsõna''' on [[laensõna]], mis ei ole [[sihtkeel]]es täielikult kodunenud. Ta eristub [[omasõna]]dest ja kodunenud laensõnadest võõrapärase häälikulise koosseisu või muude võõrapäraste joonte poolest. |
||
Võõrsõnu on teistest sõnadest raskem meelde jätta, õigesti hääldada ja õigesti kasutada, sest esiteks hääldatakse neid tavaliselt võõrapäraselt ja teiseks on nad sageli |
Võõrsõnu on teistest sõnadest raskem meelde jätta, õigesti hääldada ja õigesti kasutada, sest esiteks hääldatakse neid tavaliselt võõrapäraselt ja teiseks on nad sageli moodustatud komponentidest, mille tähendus ei selgu sihtkeele sõnavarast. |
||
Seevastu on võõrsõnu sageli lihtsam [[käänamine|käänata]] ja [[pööramine|pöörata]], sest nendes esineb [[laadivaheldus]]t harvem kui omasõnades. |
|||
Mingi [[keel (keeleteadus)|keel]]e võõrsõnad moodustavad selle keele [[võõrsõnavara]]. |
Mingi [[keel (keeleteadus)|keel]]e võõrsõnad moodustavad selle keele [[võõrsõnavara]]. |
||
12. rida: | 14. rida: | ||
*pikad täishäälikud järgsilbis |
*pikad täishäälikud järgsilbis |
||
*o järgsilbis |
*o järgsilbis |
||
Liitsõnades võib ka omasõnades järgsilbis o või pikk täishäälik esineda (näiteks "pannkook"). Sellepärast tuleb liitsõnades kõiki sõnatüvesid eraldi vaadelda. |
|||
[[Kategooria:Keeleteadus]] |
[[Kategooria:Keeleteadus]] |
Redaktsioon: 18. november 2009, kell 00:03
Võõrsõna on laensõna, mis ei ole sihtkeeles täielikult kodunenud. Ta eristub omasõnadest ja kodunenud laensõnadest võõrapärase häälikulise koosseisu või muude võõrapäraste joonte poolest.
Võõrsõnu on teistest sõnadest raskem meelde jätta, õigesti hääldada ja õigesti kasutada, sest esiteks hääldatakse neid tavaliselt võõrapäraselt ja teiseks on nad sageli moodustatud komponentidest, mille tähendus ei selgu sihtkeele sõnavarast.
Seevastu on võõrsõnu sageli lihtsam käänata ja pöörata, sest nendes esineb laadivaheldust harvem kui omasõnades.
Mingi keele võõrsõnad moodustavad selle keele võõrsõnavara.
Võõrsõna tunnused eesti keeles
- b, d, g sõna alguses
- võõrtähed f, š, z, ž
- rõhk on järgsilbil
- pikad täishäälikud järgsilbis
- o järgsilbis
Liitsõnades võib ka omasõnades järgsilbis o või pikk täishäälik esineda (näiteks "pannkook"). Sellepärast tuleb liitsõnades kõiki sõnatüvesid eraldi vaadelda.