Arutelu:Võõrsõna

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Omasõnas võib ka rõhk järgsilbil olla: aitäh!

Murretes esineb o järgsilbis. Andres 17. november 2009, kell 20:48 (UTC)

Tunnuste asja peaks rohkem selgitama. Arvan, et võõrsõnal ei pruugi olla ühtki neist tunnustest. Andres 17. november 2009, kell 20:49 (UTC)

Sa vist mõtled, et laensõnal ei pruugi olla ühtki nimetatud tunnust? Või kui mõtled ikkagi võõrsõna, siis palun too konkreetne näide ja lisame puuduva tunnuse loetellu. Taivo 17. november 2009, kell 20:57 (UTC)
Näiteks lüürika, lüüra, plastika, plastiline on võõrsõnad, kuigi neil pole ühtki nimetatud tunnustest.
Ei-ei, need pole võõrsõnad, sest neil pole ühtki võõrsõna tunnust. Küll on need kõik laensõnad. Võõrsõnu nimelt eristataksegi laensõnadest formaalsete, mitte sisuliste kriteeriumide järgi. Taivo 17. november 2009, kell 21:35 (UTC)
Seda ma tahangi öelda, et võõrsõnu ei ole võimalik ära tunda ainult häälikuliste, ortograafiliste ja prosoodiliste tunnuste järgi. Ja üheselt kindlaks teha ei saagi, kas tegu on võõrsõnaga. Arvan, et ka "meeter" ja "paater" on võõrsõnad, kuigi nad on häälikuliselt kodunenud. Samuti "sari" (riietusese).
Peale selle, näiteks sõnal "haiku" tundub olevat võõrapärane häälikuline kuju (kuigi on olemas ka sõna venku, kuid ühtki võõrsõna "tunnust" tal pole). Ka sõnal "algebra", mis on ilmselgelt võõrapärane, pole ühtki "tunnust". Andres 17. november 2009, kell 21:59 (UTC)
Pean uuest kordama: algebra, haiku, kaadmium ja veebruar võivad küll tunduda võõrapärastena, aga kuna neil pole ühtki formaalset võõrsõna tunnust, siis järelikult pole ükski neist võõrsõna. Küll on nad kõik laensõnad. Taivo 17. november 2009, kell 22:03 (UTC)
Artikli alguses on öeldud: "Võõrsõna on laensõna, mis ei ole sihtkeeles täielikult kodunenud. Ta eristub omasõnadest ja kodunenud laensõnadest võõrapärase häälikulise koosseisu või muude võõrapäraste joonte poolest." Sina näikse arvavat, et võõrsõna on laensõna (või sõna), millel on üks loetletud tunnustest. Kust Sa selle võtad? Pakun, et võõrsõnad on need sõnad, mida tavakõneleja tajub laenulistena. Kas tõesti on võimalik, et "president" on omasõna ja "minister" võõrsõna? Andres 17. november 2009, kell 22:28 (UTC)
Nojah. Kui sõnal on mõni tagapool loetletud tunnus, siis ei ole ta täielikult kodunenud, aga kui pole ühtki tunnust, siis on täielikult kodunenud. Võtsin selle põhikooli eesti keele õppeprogrammist. Kui sa väidad, et artikli avalause on vale, kuidas siis avalause peaks sinu meelest kõlama? Ah soo, see, mida keegi tajub laenulisena, ei kõlba eristamise aluseks. Mina tajun sõna "peegel" laenulisena, mõni ei taju ka sõna "automaat" laenulisena. Kui tavakõneleja määratleda sedasi, et ta peab tingimata sõna "automaat" laenulisena tajuma, aga sõna "peegel" ei tohi laenulisena tajuda, siis kitsendad sa tavakasutaja mõistet liialt. Taivo 17. november 2009, kell 22:43 (UTC)

Kas seda on siis nii raske mõista, et sõnal "president" pole ühtki loetletud tunnust? Kas see häirib sind, et "president" ei ole võõrsõna? Kas see tundub sulle ebaloogiline? Taivo 17. november 2009, kell 22:43 (UTC)

Arvan et tegu pole võõrsõna tunnustega, vaid joontega, mis esinevad ainult või peaaegu ainult võõrsõnadel. Andres 17. november 2009, kell 21:08 (UTC)
Nii et sinu meelest on väljend "võõrsõna tunnused" paha? Mis siis on õige? "Joon" on kindlasti vale sõna, see ikka rohkem tunnus. Taivo 17. november 2009, kell 21:35 (UTC)
Küsimus pole sõna valikus. Tuleb selgitada, mida siin tunnuse all mõeldakse. Andres 17. november 2009, kell 21:59 (UTC)
Tunnus on see, mis on tunnuste loendis kirjas, mida siis veel? Taivo 17. november 2009, kell 22:03 (UTC)
Mida see tähendab, et need on võõrsõna tunnused? Andres 17. november 2009, kell 22:13 (UTC)
Et sõna, millel esineb vähemalt üks loetletud tunnus, on võõrsõna. Taivo 17. november 2009, kell 22:43 (UTC)'

Ka pikad täishäälikud järgsilbis esinevad omasõnades (liitsõnades). Andres 17. november 2009, kell 20:51 (UTC)

Õige märkus. Täpsustan kohe. Taivo 17. november 2009, kell 20:57 (UTC)