Laadivaheldus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Laadivaheldus on astmevahelduse alaliik, mis iseloomustab mõne sisehääliku muutumist, assimilatsiooni või sisehääliku kadu. [1] Sõna tüvevariandid erinevad laadivahelduse korral üksteisest selle poolest, et sõnast puudub või sinna lisandub sulghäälik või s-täht. [2]

Laadivahelduse tuvastamise protsess[muuda | muuda lähteteksti]

Laadivahelduse esinemise tuvastamiseks tuleb võrrelda käändsõnade puhul sõna nimetava ja omastava või osastava käände kirjapildi erinevusi. Pöördsõnade puhul tuleb võrdlemiseks kasutada verbi ma-lõpulist algvormi, da-infinitiivi ja oleviku ainsuse esimest vormi.

Näide:

  • Nõrgenev laadivaheldus:
    • `tund [tugev aste] : tunni [nõrk aste]: `tundi [tugev aste]
    • `mõtle/ma [tugev aste] : mõel/da [nõrk aste] : mõtle/n [tugev aste]
  • Tugevnev laadivaheldus:
    • tunne [nõrk aste] : `tunde [tugev aste]: tunnet [nõrk aste]

Kuna tegusõna algvorm on alati tugevas astmes, saavad astmevahelduslikud tegusõnad laadivahelduse puhul järgida ainult nõrgenevat laadivaheldust. [2]

Nõrgenev laadivaheldus[muuda | muuda lähteteksti]

Nõrgeneva laadivahelduse puhul tugeva astmega sulghäälik või s-täht assimileerub, asendub või kaob (vt Tabel 1). [2]

Nõrgeneva laadivahelduse alaliigid:[muuda | muuda lähteteksti]

  • asendumine
  • kadu [2]
assimilatsioon: (III) nd→(II) nn `tund : tunni
(III) rd→(II) rr `kord : korra
(III) ld→(II) ll `kuld : kulla
(III) mb→(II) mm `tõmba/ma : tõmma/ta
(III) rs→(II) rr `kõrs : kõrre
asendumine: bv tõbi : tõve
dj sada/ma : saja/b
gj `pärg : pärja
sn `kaas : kaane
kadu: g (~k)→0 `saag : `sae, `sohk : sohi
b0 `kuub : kuue
d(~ t)→0 `luud : luua, `koht : koha
t0 `mõtle/ma : `mõel/nud
s0 käsi : `käe

Tabel 1. Nõrgenev laadivaheldus[2]

Tugevnev laadivaheldus[muuda | muuda lähteteksti]

Tugevnevas laadivahelduses, heliline kaashäälik asendub sulghäälikuga, pikk heliline konsonant asendub (sama konsonandi ja sulghääliku) konsonandiühendiga või sulghäälik lisandub olemasolevatele sisehäälikutele (vt tabel 2). S-häälik ei osale tugevnevas laadimuutuses.[2]

Tugevneva laadivahelduse alaliigid:[muuda | muuda lähteteksti]

dissimilatsioon: (II)nn→ (III) nd tunne : `tunde
(II) rr → (III) rd murre : `murde
(II)ll → (III) ld kolle : `kolde
(II)mm → (III)mb komme : `kombe
asendumine: (II)v→ (III)b varvas : `varba
(II) j→(III) g hüljes : `hülge
lisandumine: 0 → g (~k) oie : `oige, ohe : `ohke
0 → d(~t) roie : `roide, juhe : `juhtme

Tabel 2. Tugevnev laadivaheldus[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti Keele Instituut. "Esterm: Laadivaheldus". Esterm, 10.11.2014. Vaadatud 08.01.2021.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 Eesti Keele Instituut. "Morfoloogia: Tüvevaheldused". Eesti Keele Käsiraamat, 2007. Vaadatud 08.01.2021.