Aritmeetiline jada: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Hardi27 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Hardi27 (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
3. rida: 3. rida:
Aritmeetilise jada üldliige avaldub kujul
Aritmeetilise jada üldliige avaldub kujul
: <math>a_n = a_0 + n d, \,</math>
: <math>a_n = a_0 + n d, \,</math>
kus <math>a_0</math> on aritmeetilise jada esimene element ehk '''algliige''', ''d'' on aritmeetilise jada vahe ja ''n'' = {0,1,2,...}.
kus <math>a_0</math> on aritmeetilise jada esimene element ehk '''algliige''', ''d'' on aritmeetilise jada vahe ja ''n'' = 0,1,2,....


Kõik aritmeetilised jadad, kus d ≠ 0, on [[tõkestamata jada]]d. Kui d > 0, siis n → ∞ korral <math>a_n</math> → ∞. Kui d < 0, siis n → ∞ korral <math>a_n</math> → –∞.
Kõik aritmeetilised jadad, kus d ≠ 0, on [[tõkestamata jada]]d. Kui d > 0, siis n → ∞ korral <math>a_n</math> → ∞. Kui d < 0, siis n → ∞ korral <math>a_n</math> → –∞.

Redaktsioon: 27. september 2009, kell 22:19

Aritmeetiline jada ehk aritmeetiline progressioon on jada, milles iga liikme (v.a esimese liikme) ja sellele eelneva liikme vahe on konstantne. Seda konstanti nimetatakse aritmeetilise jada vaheks.

Aritmeetilise jada üldliige avaldub kujul

kus on aritmeetilise jada esimene element ehk algliige, d on aritmeetilise jada vahe ja n = 0,1,2,....

Kõik aritmeetilised jadad, kus d ≠ 0, on tõkestamata jadad. Kui d > 0, siis n → ∞ korral → ∞. Kui d < 0, siis n → ∞ korral → –∞.

Näited

Jada (7, 12, 17, 22, ..., 5n + 7, ...) on aritmeetiline jada algliikmega =7 ja vahega d = 5.

Aritmeetilise jada n esimese liikme summa

Aritmeetilise jada n esimese liikme summa avaldub kujul

.

Tõestus

Tõestuseks võib konstrueerida järgmise summa

Asendades viimasesse avaldisse pealiikme valemi saame summa

Võrduse poolte jagamine kahega annabki aritmeetilise jada n esimese liikme summa valemi.

Vaata ka