Wilhelm Canaris: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
P kat |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-1979-013-43, Wilhelm Canaris.jpg|right|thumb|Wilhelm Canaris|250px]] |
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-1979-013-43, Wilhelm Canaris.jpg|right|thumb|Wilhelm Canaris|250px]] |
||
'''Friedrich Wilhelm Canaris''' ([[1. jaanuar]] 1887 [[Aplerbeck]] [[Dortmund]]i lähedal – [[9. aprill]] [[1945]] [[Flossenbürgi koonduslaager]]) oli Saksamaa sõjaväeluure [[Abwehr]]i ülem. |
'''Friedrich Wilhelm Canaris''' ([[1. jaanuar]] [[1887]] [[Aplerbeck]] [[Dortmund]]i lähedal – [[9. aprill]] [[1945]] [[Flossenbürgi koonduslaager]]) oli Saksamaa sõjaväeluure [[Abwehr]]i ülem. |
||
Esimese Maailmasõja ajal teenis ristlejal "Dresden", mis uputati 1915. aastal [[Tšiili]] ranniku ääres ning meeskond [[interneeritud|interneerit]]i. Põgenes interneeritute laagrist ning suundus omal käel läbi Argentina ja Hollandi Saksamaale. Aastal 1916 saatis Mereväeluure ta Hispaaniasse, kus ta teostas mitu edukat värbamist ja lõi agentuurvõrgu, mille eesmärk oli varustada saksa allveelaevu Hispaania ja Portugali territooriumilt. |
Esimese Maailmasõja ajal teenis ristlejal "Dresden", mis uputati 1915. aastal [[Tšiili]] ranniku ääres ning meeskond [[interneeritud|interneerit]]i. Põgenes interneeritute laagrist ning suundus omal käel läbi Argentina ja Hollandi Saksamaale. Aastal 1916 saatis Mereväeluure ta Hispaaniasse, kus ta teostas mitu edukat värbamist ja lõi agentuurvõrgu, mille eesmärk oli varustada saksa allveelaevu Hispaania ja Portugali territooriumilt. |
||
==Weimari vabariik== |
==Weimari vabariik== |
||
Canaris oli vabakorpuste juhi [[Hermann Ehrhardt]]i usaldusisik. 1919. aastal kuulus ta sõjakohtusse, mis käsitles [[Rosa Luxemburg]]i ja [[Karl Liebknecht]]i tapmistes süüdistavate vabakorpuslaste süüasja. Sama sõjakohus mõistis mitu süüalust õigeks. Aasta hiljem osales ta[[Kappi putš]]is, mille järel ta arreteeriti, kuid lasti lühikese aja möödudes taas vabadusse. |
Canaris oli vabakorpuste juhi [[Hermann Ehrhardt]]i usaldusisik. 1919. aastal kuulus ta sõjakohtusse, mis käsitles [[Rosa Luxemburg]]i ja [[Karl Liebknecht]]i tapmistes süüdistavate vabakorpuslaste süüasja. Sama sõjakohus mõistis mitu süüalust õigeks. Aasta hiljem osales ta [[Kappi putš]]is, mille järel ta arreteeriti, kuid lasti lühikese aja möödudes taas vabadusse. |
||
==Natsionaalsotsialismi ajal== |
==Natsionaalsotsialismi ajal== |
||
1935. aastal sai temast Abwehri ülem. |
1935. aastal sai temast Abwehri ülem. |
||
{{DEFAULTSORT:Canaris, Wilhelm}} |
|||
[[Kategooria:Saksamaa inimesed]] |
|||
[[Kategooria:Sündinud 1887]] |
|||
[[Kategooria:Surnud 1945]] |
|||
[[id:Wilhelm Canaris]] |
[[id:Wilhelm Canaris]] |
||
Redaktsioon: 8. september 2009, kell 21:52
Friedrich Wilhelm Canaris (1. jaanuar 1887 Aplerbeck Dortmundi lähedal – 9. aprill 1945 Flossenbürgi koonduslaager) oli Saksamaa sõjaväeluure Abwehri ülem.
Esimese Maailmasõja ajal teenis ristlejal "Dresden", mis uputati 1915. aastal Tšiili ranniku ääres ning meeskond interneeriti. Põgenes interneeritute laagrist ning suundus omal käel läbi Argentina ja Hollandi Saksamaale. Aastal 1916 saatis Mereväeluure ta Hispaaniasse, kus ta teostas mitu edukat värbamist ja lõi agentuurvõrgu, mille eesmärk oli varustada saksa allveelaevu Hispaania ja Portugali territooriumilt.
Weimari vabariik
Canaris oli vabakorpuste juhi Hermann Ehrhardti usaldusisik. 1919. aastal kuulus ta sõjakohtusse, mis käsitles Rosa Luxemburgi ja Karl Liebknechti tapmistes süüdistavate vabakorpuslaste süüasja. Sama sõjakohus mõistis mitu süüalust õigeks. Aasta hiljem osales ta Kappi putšis, mille järel ta arreteeriti, kuid lasti lühikese aja möödudes taas vabadusse.
Natsionaalsotsialismi ajal
1935. aastal sai temast Abwehri ülem.