Jäärak: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 7. september 2009, kell 16:20

Jäärak ehk uhtorg ehk ovraag on negatiivne pinnavorm, mis tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul. See on väike, kitsas ja sügav süvend, mis on kanjonist väiksem, aga vihmauurdest suurem. Uhtoru pikkus võib ulatuda mõnest meetrist kuni mitme kilomeetrini.

Uhtorud on levinud Euroopas rohtla- ja metsarohtlavöötmes, Sise-Aasias, Hiinas, USAs ja teistes piirkondades.

Jäärakud kahjustavad põlde ja tekitavad kahju põllumajandusele.

Kui jääraku nõlvad muutuvad lamedamaks ja on kaetud taimestikuga, siis tekib uurak.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[Pilt:Gully in the Kharkov region.jpg|thumb|Jäärak [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is]]
-'''Jäärak''' ehk '''uhtorg''' ehk '''ovraag''' on [[negatiivne pinnavorm]], mis tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul. See on väike, kitsas ja sügav süvend, mis on [[kanjon]]ist väiksem, aga [[vihmauure|vihmauurdest]] suurem. Uhtoru pikkus on alates mõnest meetrist kuni mitme kilomeetrini.
+'''Jäärak''' ehk '''uhtorg''' ehk '''ovraag''' on [[negatiivne pinnavorm]], mis tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul. See on väike, kitsas ja sügav süvend, mis on [[kanjon]]ist väiksem, aga [[vihmauure|vihmauurdest]] suurem. Uhtoru pikkus võib ulatuda mõnest meetrist kuni mitme kilomeetrini.
 Uhtorud on levinud [[Euroopa]]s rohtla- ja metsarohtlavöötmes, [[Sise-Aasia]]s, [[Hiina]]s, [[USA]]s ja teistes piirkondades.