Albert Repson: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
8. rida: | 8. rida: | ||
[[29. september]] [[1944]] leitnant Repsoni rood [[925. Laskurkorpus]]e koosseisus osales [[Suur-Väina dessant|Suur-Väina dessandis]] Muhu saarele. |
[[29. september]] [[1944]] leitnant Repsoni rood [[925. Laskurkorpus]]e koosseisus osales [[Suur-Väina dessant|Suur-Väina dessandis]] Muhu saarele. |
||
Nõukogude Liidu kangelase esitlemistaotluses oli toodud teenetena: {{Tsitaat|"Selles lahingus leitnant Repson sai haavata mõlemast käest, kuid ei rääkinud sellest kellelegi. Oma elu hoidmata, viis ta rühma julgele rünnakule vaenlase vastu |
Nõukogude Liidu kangelase esitlemistaotluses oli toodud teenetena: {{Tsitaat|"Selles lahingus leitnant Repson sai haavata mõlemast käest, kuid ei rääkinud sellest kellelegi. Oma elu hoidmata, viis ta rühma julgele rünnakule vaenlase vastu platstardi laiendamiseks. Sellel ajal võttis vaenlane ette vasturünnaku ülekaalukate jõududega. Kangelasohvitser, minnes ise kõige ees, tõstis üles roodu, oskusliku tulega ja manöövriga paiskas vaenlase tagasi paanilisse taganemisse. Leitnant Repson jäi rivvi kuni lahingu lõpuni ja oli nõus evakuatsiooniga alles pärast roodukomandöri käsklust. Oma kangelasliku teoga kindlustas ta dessandi maandumise ja saare täieliku vabastamise"||}} |
||
[[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i otsusega [[24. märts]]il [[1945]], ülemjuhatuse ülesannete eeskujuliku täitmise eest ja väljanäidatud mehisuse ja kangelaslikkuse eest võitluses saksa-fašistlike röövvallutajatega leitnant Albert Repsonile omistati Nõukogude Liidu kangelase nimetus ning [[Lenini orden]] ja [[Kuldtähe medal]] N 4555). |
[[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i otsusega [[24. märts]]il [[1945]], ülemjuhatuse ülesannete eeskujuliku täitmise eest ja väljanäidatud mehisuse ja kangelaslikkuse eest võitluses saksa-fašistlike röövvallutajatega leitnant Albert Repsonile omistati Nõukogude Liidu kangelase nimetus ning [[Lenini orden]] ja [[Kuldtähe medal]] N 4555). |
Redaktsioon: 4. september 2009, kell 09:17
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Albert Repson (Репсон Альберт Густавович) 4. november 1921 Venemaa, Kirovi oblast Oparinski rajoonis, Moloma külas -2000 oli Nõukogude Liidu sõjaväelane ja Eesti NSV tööstustegelane.
See artikkel vajab toimetamist. (November 2008) |
Kasvas Krasnodaris Novo-Estonka külas, kus lõpetas külakooli, peale mida õppis 2 aastat Armaviri keemia-tehnoloogia instituudis. Teise Maailmasõja alguses 1941. aastal mobiliseeriti Punaarmeese, kuid suunati tööpataljonidesse. Osales ehitus- ja kaitserajatiste rajamisel Ukraina NSV-s Rovno oblastis ja Põhja-Kaukaasias.
1942. saadeti formeeritavasse Eesti diviisi. 1943 lõpetas Podolski jalaväekooli ning sai leitnandi auastme. Juhtis jalaväeroodu, mis osales Pihkva ja Leningradi oblasti vabastamises saksa vägedest.
29. september 1944 leitnant Repsoni rood 925. Laskurkorpuse koosseisus osales Suur-Väina dessandis Muhu saarele.
Nõukogude Liidu kangelase esitlemistaotluses oli toodud teenetena:
„"Selles lahingus leitnant Repson sai haavata mõlemast käest, kuid ei rääkinud sellest kellelegi. Oma elu hoidmata, viis ta rühma julgele rünnakule vaenlase vastu platstardi laiendamiseks. Sellel ajal võttis vaenlane ette vasturünnaku ülekaalukate jõududega. Kangelasohvitser, minnes ise kõige ees, tõstis üles roodu, oskusliku tulega ja manöövriga paiskas vaenlase tagasi paanilisse taganemisse. Leitnant Repson jäi rivvi kuni lahingu lõpuni ja oli nõus evakuatsiooniga alles pärast roodukomandöri käsklust. Oma kangelasliku teoga kindlustas ta dessandi maandumise ja saare täieliku vabastamise"“
NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega 24. märtsil 1945, ülemjuhatuse ülesannete eeskujuliku täitmise eest ja väljanäidatud mehisuse ja kangelaslikkuse eest võitluses saksa-fašistlike röövvallutajatega leitnant Albert Repsonile omistati Nõukogude Liidu kangelase nimetus ning Lenini orden ja Kuldtähe medal N 4555).
Peale ravi osales veel Kuramaa lahingutes. 1945.aastal astus NLKP-sse.
- 1949 lõpetas Vabariikliku Parteikooli
- peale selle Ehitusinstituudi
- Töötas Rakvere Tsemenditehase direktorina
Autasud
- Lenini orden
- Isamaasõja orden 1. järk
- 1950 aastal autasustati ordeniga "Austuse märk"
- Tallinn linna aukodanik