Glehn: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
6. rida: 6. rida:
Suguvõsal oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] teenistusaadli tiitel.
Suguvõsal oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] teenistusaadli tiitel.


Glehnidele kuulus Eestimaal [[Jälgimäe mõis]], mille nad ostsid [[1821]]. aastal krahv [[Karl Friedrich von Rehbinder]]ilt, ning, mis kuulus neile [[1919]]. aasta [[maareform]]ini. [[19. sajand]]i lõpus rajasid nad [[Kõrgpea karjamõis]]a (''Hohenhaupt'').
Glehnidele kuulus Eestimaal [[Jälgimäe mõis]] (''Jelgimeggi''), mille nad ostsid [[1821]]. aastal krahv [[Karl Friedrich von Rehbinder]]ilt, ning, mis kuulus neile [[1919]]. aasta [[maareform]]ini. [[19. sajand]]i lõpus rajasid nad [[Kõrgepea karjamõis]]a (''Hohenhaupt'').


==Suguvõsa liikmeid==
==Suguvõsa liikmeid==

Redaktsioon: 18. juuli 2009, kell 10:00

Glehn (varem ka Gelehn) (vene: фон Глен) on Reinimaa päritolu immatrikuleerimata aadlisuguvõsa.

Suguvõsa Eestimaa haru esiisa, Aachenis ja Lübeckis kaupmehena tegutsenud, Heinrich von Glehn tuli Eestimaale 17. sajandi keskel.

Suguvõsal oli Venemaa Keisririigi teenistusaadli tiitel.

Glehnidele kuulus Eestimaal Jälgimäe mõis (Jelgimeggi), mille nad ostsid 1821. aastal krahv Karl Friedrich von Rehbinderilt, ning, mis kuulus neile 1919. aasta maareformini. 19. sajandi lõpus rajasid nad Kõrgepea karjamõisa (Hohenhaupt).

Suguvõsa liikmeid

Vaata ka

Välislingid