Bugatti Automobiles: erinevus redaktsioonide vahel
RobertRSMN (arutelu | kaastöö) Eemaldasin selle "kõikjal maailmas" kuna see ei tähenda midagi. |
Resümee puudub |
||
| 51. rida: | 51. rida: | ||
{{Reflist}} |
{{Reflist}} |
||
[[Kategooria:Autondus]] |
|||
[[Kategooria:Autotootjad]] |
[[Kategooria:Autotootjad]] |
||
[[Kategooria:Prantsusmaa ettevõtted]] |
[[Kategooria:Prantsusmaa ettevõtted]] |
||
[[Kategooria:Bugatti]] |
[[Kategooria:Bugatti]] |
||
[[Kategooria:Volkswagen AG]] |
[[Kategooria:Volkswagen AG]] |
||
[[Kategooria:Prantsusmaa ettevõtted]] |
|||
[[en:Bugatti Automobiles SAS]] |
[[en:Bugatti Automobiles SAS]] |
||
Redaktsioon: 12. juuni 2009, kell 10:20
Bugatti Automobiles S.A.S on Prantsusmaa autotootja peakorteriga Alsaces Molsheimis. Ettevõte kuulub Volkswagen AG-le ja on asutatud 1998 prantsuse automargi Bugatti järeltulijana. Samal aastal omandas Volkswagen Ferdinand Piëchi juhtimisel õigused Bugatti kaubamärgile.
Giugiaro ideeautod
Volkswagen lasi kuulsal ItalDesignGiugiaro disaineril Giorgetto Giugiarol disainida mitu ideeautot, et valida neist välja need, millest võiksid kujuneda Bugatti seeriamudelid. Esimesena esitleti 1998. aasta Pariisi autonäitusel mudelit Bugatti EB118, mis oli suur kaheukseline kupee. Sellele järgnes 1999. aasta Genfi autonäitusel esitletud Bugatti EB218, suur ja luksuslik neljaukseline sedaan. Sama aasta Frankfurdi autonäitusel esitleti mudelit Bugatti 18/3 Chiron ja Tokio autonäitusel Volkswageni enda disainitud mudelit Bugatti EB 18.4 GT. Kõigil neil mudelitel oli W18 mootor võimsusega 555 hj (408 kW).
Liitmine Volkswageniga
15. detsemberil 2000 liideti Bugatti ametlikult Volkswageniga. Ettevõtte presidendiks määrati Volkswageni veermikuosakonna ülem Karl-Heinz Neumann. Ettevõte ostis 1856 rajatud Château Saint Jeani mõisa Molsheimi lähedal Dorlisheimis, mis varem oli kuulunud Ettore Bugattile. Mõisast sai Bugatti peakorter ja 2005 valmis selle lähedale ka tehas, kus Bugattisid kokku pannakse.
EB 16/4 Veyron
Ferdinand Piëch teatas 2001. aasta Genfi autonäitusel, et Bugatti alustab mudeli EB 16/4 Veyron tootmist. Sellest autost pidi tulema läbi aegade kiireim, võimsaim ja kõige kallim sõiduauto. Auto pidi hakkama kasutama 8,2-liitrist W16 mootorit erinevalt ideeautodel kasutatud W18 mootoritest. Seda mootorit kasutati esmakordselt ideeautol Bentley Hunaudières. Mootorile lisati veel 4 turboülelaadijat, mille tulemusel kujunes mootori võimsuseks 1001 hj (736 kW). Tootmisesse jõudis Veyron alles aastal 2005. Kokku plaanitakse valmistada vaid 300 Veyronit.
Teine mudel
Bugattil on plaanis tootmisesse tuua ka teine mudel, mis on tõenäoliselt kas suur neljaistmeline kupee või sedaan. Jõuallikas ja ülekanne pärineks tõenäoliselt Bugatti Veyronilt.