Allüülsed rühmad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
4. rida: | 4. rida: | ||
Lihtsaim esindaja on [[allüülrühm]]. |
Lihtsaim esindaja on [[allüülrühm]]. |
||
Terminit allüülne kasutatakse ka vastavate ebastabiilsete osakeste ( |
Terminit allüülne kasutatakse ka vastavate ebastabiilsete osakeste ([[intermediaat]]ide) nagu allüülne katioon (C=C–C<sup>+</sup>–) või allüülne anioon (C=C–C<sup>–</sup>–) või allüülne radikaal (C=C–C<sup>•</sup>–) korral. |
||
Keemilisi ühendeid, mis sisaldavad [[funktsionaalrühm]]aga seotud allüülset rühma, nimetatakse [[allüülsed ühendid|allüülseteks ühenditeks]]. Tänu allüülsele [[resonants]]ile annab asendis 2 olev [[kaksikside]] funktsionaalrühmale märgatavalt suurema [[reaktsioonivõime]] võrreldes vastava alküülderivaadiga. |
Keemilisi ühendeid, mis sisaldavad [[funktsionaalrühm]]aga seotud allüülset rühma, nimetatakse [[allüülsed ühendid|allüülseteks ühenditeks]]. Tänu allüülsele [[resonants]]ile annab asendis 2 olev [[kaksikside]] funktsionaalrühmale märgatavalt suurema [[reaktsioonivõime]] võrreldes vastava alküülderivaadiga. |
Redaktsioon: 9. juuni 2009, kell 15:20
Allüülne rühm (C=C–C–) on allüülrühm, milles üks või mitu vesiniku aatomit on asendatud mõne muu aatomi või rühmaga. Allüülsed rühmad on näiteks 2-alkenüülrühmad. Lihtsaim esindaja on allüülrühm.
Terminit allüülne kasutatakse ka vastavate ebastabiilsete osakeste (intermediaatide) nagu allüülne katioon (C=C–C+–) või allüülne anioon (C=C–C––) või allüülne radikaal (C=C–C•–) korral.
Keemilisi ühendeid, mis sisaldavad funktsionaalrühmaga seotud allüülset rühma, nimetatakse allüülseteks ühenditeks. Tänu allüülsele resonantsile annab asendis 2 olev kaksikside funktsionaalrühmale märgatavalt suurema reaktsioonivõime võrreldes vastava alküülderivaadiga.