Valter Pärtelpoeg (arst): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '''Valter Pärtelpoeg''' (3. november 1900 Peterburis – 8. veebruar 1971 Tartus) oli eesti arst ja seeneteadlane. ==Haridus== Ta lõpetas 1919 Tartu Sak… |
Resümee puudub |
||
| 23. rida: | 23. rida: | ||
[[1930]]. aastate lõpul valminud doktoriväitekiri „Lülide sisestruktuuri sõltuvus välisteguritest“ hävis [[Teine Maailmasõda|Teise Maailmasõja]] käigus. |
[[1930]]. aastate lõpul valminud doktoriväitekiri „Lülide sisestruktuuri sõltuvus välisteguritest“ hävis [[Teine Maailmasõda|Teise Maailmasõja]] käigus. |
||
==Curiosa== |
|||
Dotsent Pärtelpoja hüüdnimi oli Roosamanna või lihtsalt Manna. |
|||
Redaktsioon: 17. mai 2009, kell 14:08
Valter Pärtelpoeg (3. november 1900 Peterburis – 8. veebruar 1971 Tartus) oli eesti arst ja seeneteadlane.
Haridus
Ta lõpetas 1919 Tartu Saksa Ühishumanitaargümnaasiumi ja 1926 Tartu Ülikooli arstiteaduskonna.
Vabadussõjas võitles koolipoiste pataljonis.
Töö
- 1926-1933 TÜ anatoomia instituudi nooremassistent ja kõrgema kunstikooli Pallas plastilise anatoomia õppejõud.
- 1933-1937 Audaku leprosooriumi juhataja
- 1937-1944 TÜ anatoomia instituudi assistent
- 1944 TÜ dotsent, Tallinna Meditsiinikooli direktor
- 1945- 1950 TÜ anatoomia kateedri juhataja
- 1950-1968 TÜ dotsent, õppeülesandetäitja
Teadustöö
Uuris lülide välis- ja siseehitust sesoese nende funktsiooniga ning leeprahaigete sttereaktsiooni. Oli ka tuntud mükoloog, eriti hästi tundis ta šampinjone.
Täiendas end Prantsusmaal (1938) ja Ungaris (1939).
1930. aastate lõpul valminud doktoriväitekiri „Lülide sisestruktuuri sõltuvus välisteguritest“ hävis Teise Maailmasõja käigus.
Curiosa
Dotsent Pärtelpoja hüüdnimi oli Roosamanna või lihtsalt Manna.