Silja Line: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Erik Laja (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
63. rida: 63. rida:
*http://www.tallink.ee
*http://www.tallink.ee
*http://www.tallinksilja.com
*http://www.tallinksilja.com
*http://www.siljaweb.com Silja Line'i fännilehekülg, administraatoriks Ilja Berunenko ''eesti keeles'' ja ''inglise keeles''
*http://www.valkeatlaivat.net Silja Line'i fännilehekülg, administraatoriks Sami Koski ''soome keeles''
*http://www.valkeatlaivat.net Silja Line'i fännilehekülg, administraatoriks Sami Koski ''soome keeles''



Redaktsioon: 11. mai 2009, kell 21:30

Silja Line
Silja Line'i logo
Asutatud 1957
Peakorter Espoo, Soome
Valdkonnad Laevandus
Emaettevõte Tallink
Koduleht http://www.tallinksilja.com
Fail:Silja Line ships in Helsinki 2004.jpg
Silja Line'i laevad Helsingis

Silja Line on kaubamärk, mida kasutab laevandusega tegelev Eesti firma Tallink Grupp reisilaevaliikluses Läänemere põhjaosas Soome ja Rootsi vahel.Silja Line'i kaubamärgi all sõidab neli reisiparvlaeva, laevad kurseerivad kahel liinil: TuruMariehamnStockholm ja Helsingi–Mariehamn–Stockholm.

Silja Line'i ajalugu

Silja Line'i asutamine

1957. aastal asutati Oy Siljavarustamo/ Siljarederiet Ab. Laevafirmal oli kolm omanikku, kes olid otustanud uue firma all oma jõud ühendada. Järgneva aastakümne jooksul ehitati Oy Siljavarustamole viis parvlaeva, mis panid ühtlasi aluse parvlaevaliiklusele Soome ja Rootsi vahel.

Konkurentide tekkimine ja uued laevad

1967. aastal asutasid kolm konkureerivat laevafirmat ühisfirma Viking Line'i, kellest kujunes Silja Line'i peamine rivaal Läänemeres järelejäänud 20. sajandi jooksul. Oy Siljavarustamo kolm omanikfirmat nägid konkurendi tekkimises ohtu ja tihendasid omavahelisi sidemeid. Sel perioodil võeti kasutusele ühine kaubamärk Silja Line ja tänapäevane hülgelogo. Prantsusmaalt telliti kaks uut reisilaeva, mis pidid alustama aastaringset liiklust Helsingi–Stockholm liinil (varem talvel reisilaevaliiklust ei olnud). 1980. aastal müüs üks kolmest Silja Line'i osanikust oma aktsiad ülejäänud kahele osanikfirmale ja lõpetas omapoolse reisilaevaliikluse. Aasta hiljem alustasid järjekordsed uued reisilaevad liiklust Helsingi–Stockholmi vahel, mis viis resisjate arvu 45-protsendise kasvuni.

Lõplik omanikfirmade ühinemine ja promenaadlaevad

1990. aastal ühinesid kaks Silja Line'i omanikfirmat ning võtsid kasutusele firmanime EffJohn. Samal aastal hakkas sõitma Helsingi–Stockholm liinil Silja Serenade, millest sai ta valmimise hetkel suurim reisiparvlaev maailmas. Reisilaeval oli ennenägematu uuendus, läbi laeva kulgev 140-meetri pikkune promenaad, mida polnud varem laeval nähtud. Samasugune promenaad ehitati ka Silja Serenade'i sõsarlaeva Silja Symphony'ile, mis valmis 1991. aastal ning saadeti samuti Helsingi–Stockholm liinile. 1993. aastal renditi M/L Europa, mis oli algselt ehitatud Viking Line'ile, kuid viimane oli sattunud rahalistesse raskustesse ja ei suutnud laeva eest maksta. 1995. aastal sai firma ametlikuks nimeks Silja Oy Ab, kolm aastat hiljem muudeti nime uuesti, uueks nimeks sai Neptun Maritime.

Laevafirma 21. sajandi alguses

1999. aastal omandas rahvusvaheline firma Sea Containers enamuse Silja aktsiatest. Aasta hiljem avati Tallinn–Helsingi kiirlaevaliin, mida hakkasid teenindama kiirlaevad Silja Line'i SuperSeaCati nime all. Taas vahetati ka firmanime, uueks nimeks sai Silja Oyj Abp. Uue omaniku all toimis reisilaevaliiklus hästi ja oli ka majanduslikult tasuv. Kuid Silja Line'i omanik Sea Containers oli vaatamata oma tütarfirma headele majnduslikele tulemustele kahjumisse jäänud ning oli sunnitud Silja Line'i müüma. 2006. aasta mais omandas Silja Line'i Eesti laevakompanii Tallink Grupp AS. Tallinki omandusse läksid Soome ja Rootsi vahel liiklevad reisilaevad, SeaWind Line ja Silja Line'i kaubamärk. SuperSeaCat jätkas liiklust iseseisva firmana, kuid majandusraskused kulmineerusid sellega, et 2008. aasta lõpus SuperSeaCat läks pankrotti. Tallink ühendas oma Soome ja Rootsi kontorid Silja omadega, et kaks firmat struktuurselt ühendada ja kulutusi kokku hoida. Ühendatud tütarfirmad nimetati vastavalt Tallink Silja Oy ja Tallink Silja Ab. Tallink Silja Oy juhiks sai Tallinki juhatuse liige Keijo Mehtonen ja Tallink Silja Ab juhiks sai Kadri Land. Silja Line'i varasem juht Antti Pankakoski lahkus firmast ja ka kommunikatsioonijuht Tuomas Nylund vallandati umbes aasta pärast ja asendati Toomas Vilosiusega. Vallandatud Nylund asus tööle rivaalfirmas Viking Line'is.

Laevastiku uuendamine

2007. aasta alguses teatas Tallink, et M/L Galaxy asendab TuruStockholmi liinil M/L Silja Festivali 2008. aastal. Ajaleht Turun Sanomat sai intervjuus Tuomas Nylundiga teada, et Galaxy viiakse Silja kaubamärgi alla. Planeeritud vangerdus leidis aset juuni lõpus ning Silja Festival saadeti Tallinki Riia–Stockholm liinile Tallinki kaubamärgi alla.

Silja Line'i praegune laevastik

Vaata ka Tallink - Tallink'i praegune laevastik
Laev Laevatüüp Ehitusaasta Laevastikus alates Liin Tonnaaž Lipp Märkused
M/L Silja Europa reisiparvlaev 1993 1993 TuruMariehamnStockholm 59900 brt Soome Algselt ehitatud Viking Line'ile, kuid Viking Line ei suutnud laeva eest maksta. Seetõttu müüdi laev Silja Line'ile.
M/L Silja Serenade reisiparvlaev 1990 1990 HelsingiMariehamnStockholm 58400 brt Soome
M/L Silja Symphony reisiparvlaev 1990 1990 Helsingi–Mariehamn–Stockholm 58400 brt Rootsi
M/L Galaxy reisiparvlaev 2006 2008 Turu–Mariehamn–Stockholm 48915 brt Rootsi

Eelmised laevad

Vaata ka

  • Viking Line – peamine konkurent Soome ja Rootsi vahel

Välislingid