Kujund: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{See artikkel| räägib matemaatika mõistest; esteetika, retoorika ja psühholoogia mõiste kohta vaata artiklit [[Kujund (esteetika)]]}} |
{{See artikkel| räägib matemaatika mõistest; esteetika, retoorika ja psühholoogia mõiste kohta vaata artiklit [[Kujund (esteetika)]]}} |
||
'''Kujund''' ehk '''figuur''' tähendab [[elementaargeomeetria]]s [[ |
'''Kujund''' ehk '''figuur''' tähendab [[elementaargeomeetria]]s [[punktihulk]]a [[tasand]]il või [[kolmemõõtmeline eukleidiline ruum|ruum]]is<ref> Ü. Kaasik, Matemaatikaleksikon (2002)</ref>. |
||
[[Topoloogia]]s üldistatakse kujundi mõistet [[topoloogiline ruum|topoloogilise ruumi]] mõistega. Et praktiliselt iga kujundit mõne teise geomeetria ([[afiinne geomeetria|afiinse geomeetria]], [[projektiivne geomeetria|projektiivse geomeetria]], [[diferentsiaalgeomeetria]] jne) tähenduses saab loomulikul moel vaadelda topoloogilise ruumina, on topoloogias tegu kujunditega kõige üldisemas mõttes.<ref>А. В. Архангельский. Топология. – И. М. Виноградов (peatoimetaja). ''Математическая энциклопедия'', т. 5, М., 1985, с. 395.</ref> |
[[Topoloogia]]s üldistatakse kujundi mõistet [[topoloogiline ruum|topoloogilise ruumi]] mõistega. Et praktiliselt iga kujundit mõne teise geomeetria ([[afiinne geomeetria|afiinse geomeetria]], [[projektiivne geomeetria|projektiivse geomeetria]], [[diferentsiaalgeomeetria]] jne) tähenduses saab loomulikul moel vaadelda topoloogilise ruumina, on topoloogias tegu kujunditega kõige üldisemas mõttes.<ref>А. В. Архангельский. Топология. – И. М. Виноградов (peatoimetaja). ''Математическая энциклопедия'', т. 5, М., 1985, с. 395.</ref> |
||
Redaktsioon: 11. mai 2009, kell 05:04
|
See artikkel räägib matemaatika mõistest; esteetika, retoorika ja psühholoogia mõiste kohta vaata artiklit Kujund (esteetika) |
Kujund ehk figuur tähendab elementaargeomeetrias punktihulka tasandil või ruumis[1].
Topoloogias üldistatakse kujundi mõistet topoloogilise ruumi mõistega. Et praktiliselt iga kujundit mõne teise geomeetria (afiinse geomeetria, projektiivse geomeetria, diferentsiaalgeomeetria jne) tähenduses saab loomulikul moel vaadelda topoloogilise ruumina, on topoloogias tegu kujunditega kõige üldisemas mõttes.[2]