Arne Næss: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Arnenass28aug2003.jpg|thumb|right|Arne Naess koos abikaasaga jalgrattal, 2003]]
[[Pilt:Arnenass28aug2003.jpg|thumb|right|Arne Naess koos abikaasaga jalgrattal, 2003]]
'''Arne Dekke Eide Næss''' ([[27. jaanuar]] [[1912]] – [[12. jaanuar]] [[2009]]) oli norra filosoof, [[Norra]] [[20. sajand]]i üks kuulsaimaid [[filosoof]]e, [[süvaökoloogia]] rajaja. Ta oli noorim isik, kes saanud [[Oslo ülikool]]i professoriks.
'''Arne''' Dekke Eide '''Næss''' ([[27. jaanuar]] [[1912]] – [[12. jaanuar]] [[2009]]) oli norra filosoof, [[Norra]] [[20. sajand]]i üks kuulsaimaid [[filosoof]]e, [[süvaökoloogia]] rajaja. Ta oli noorim isik, kes saanud [[Oslo ülikool]]i professoriks.


Tema filosoofilised tööd on suuresti mõjutatud [[Baruch Spinoza|Spinozast]], [[budism]]ist ja [[Mahatma Gandhi|Gandhist]]. Ta oli Norra ülikoolides pikka aega kasutatava loogikaõpiku autor. Oma teadusfilosoofilistes vaadetes toetas ta esialgu [[positivism]]i, kuid hiljem kritiseeris seda ja põhjendas teooriate [[pluralism]]i.
Tema filosoofilised tööd on suuresti mõjutatud [[Baruch Spinoza|Spinozast]], [[budism]]ist ja [[Mahatma Gandhi|Gandhist]]. Ta oli Norra ülikoolides pikka aega kasutatava loogikaõpiku autor. Oma teadusfilosoofilistes vaadetes toetas ta esialgu [[positivism]]i, kuid hiljem kritiseeris seda ja põhjendas teooriate [[pluralism]]i.
6. rida: 6. rida:
Arne Næss külastas Eestit [[1998]]. aasta oktoobris ja esines loenguga [[Tartu]]s.
Arne Næss külastas Eestit [[1998]]. aasta oktoobris ja esines loenguga [[Tartu]]s.


[[1970]]. aastal pööras ta üldsuse tähelepanu [[Mardalsfossen]]i joa säilitamisele, sidudes end koos 300 süvaökoloogia toetajaga kinni. Kavas oli kogu Mardala jõe vett [[Grytteni hüdroelektrijaam]]a jaoks kasutada ja joal ainult kaks kuud oma looduslikus sängis voolata lasta. Protesti tulemusena see ajavahemik ei pikenenud, kuid joast alla lastavat vooluhulka suurendati 3-lt 45-le kuupmeetrini sekundis.
[[1970]]. aastal pööras ta üldsuse tähelepanu [[Mardalsfossen]]i joa säilitamisele, sidudes end koos 300 süvaökoloogia toetajaga kinni. Kavas oli kogu Mardala jõe vett [[Grytteni hüdroelektrijaam]]a jaoks kasutada ja joal ainult kaks kuud oma looduslikus sängis voolata lasta. Protesti tulemusena see ajavahemik ei pikenenud, kuid joast alla lastavat vooluhulka suurendati 3-lt 45 kuupmeetrini sekundis.

Aastal [[2004]] sai Næss [[Peer Gynti auhind|Peer Gynti auhinna]], mis antakse kord aastas Norrat maailmas positiivelt tutvustanud isikule.


==Pere==
==Pere==

Redaktsioon: 6. mai 2009, kell 10:53

Arne Naess koos abikaasaga jalgrattal, 2003

Arne Dekke Eide Næss (27. jaanuar 191212. jaanuar 2009) oli norra filosoof, Norra 20. sajandi üks kuulsaimaid filosoofe, süvaökoloogia rajaja. Ta oli noorim isik, kes saanud Oslo ülikooli professoriks.

Tema filosoofilised tööd on suuresti mõjutatud Spinozast, budismist ja Gandhist. Ta oli Norra ülikoolides pikka aega kasutatava loogikaõpiku autor. Oma teadusfilosoofilistes vaadetes toetas ta esialgu positivismi, kuid hiljem kritiseeris seda ja põhjendas teooriate pluralismi.

Arne Næss külastas Eestit 1998. aasta oktoobris ja esines loenguga Tartus.

1970. aastal pööras ta üldsuse tähelepanu Mardalsfosseni joa säilitamisele, sidudes end koos 300 süvaökoloogia toetajaga kinni. Kavas oli kogu Mardala jõe vett Grytteni hüdroelektrijaama jaoks kasutada ja joal ainult kaks kuud oma looduslikus sängis voolata lasta. Protesti tulemusena see ajavahemik ei pikenenud, kuid joast alla lastavat vooluhulka suurendati 3-lt 45 kuupmeetrini sekundis.

Aastal 2004 sai Næss Peer Gynti auhinna, mis antakse kord aastas Norrat maailmas positiivelt tutvustanud isikule.

Pere

Næss, kes pidas ennast mägironijaks, oli mägironija ja ärimehe Arne Næss juuniori (19372004) onu ja laevaomaniku Erling Dekke Næssi (19011993) noorem vend.

Välislingid