Abeelia: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
9. rida: 9. rida:


==Levik==
==Levik==
Abeeliad kasvavad [[pärismaine taim|pärismaistena]] [[Aasia]]s [[Jaapan]]ist [[Himaalaja]]ni ning [[Põhja-Ameerika]] lõunaosas ([[Mehhiko]]s).
Abeeliad kasvavad [[pärismaine taim|pärismaistena]] [[Ida-Aasia]]s [[Jaapan]]ist [[Himaalaja]]ni ning [[Põhja-Ameerika]] lõunaosas ([[Mehhiko]]s).


==Välimus==
==Välimus==
19. rida: 19. rida:
[[Leht|Lehed]] asetsevad [[vastak leheseis|vastamisi]] või kolmeleheliste [[männaseline leheseis|männas]]tena.
[[Leht|Lehed]] asetsevad [[vastak leheseis|vastamisi]] või kolmeleheliste [[männaseline leheseis|männas]]tena.


Nad on [[munajas leht|munajad]], [[läikiv leht|läikivad]], tumerohelised, 1,5...8 cm pikkused, tavaliselt [[lihakas leht|lihakad]]<ref>[http://www.ents.ee:81/?aid=214 TEA entsüklopeedia]</ref>.
Nad on [[munajas leht|munajad]], [[läikiv leht|läikivad]], tumerohelised, 1<ref>[http://www.ents.ee:81/?aid=214 TEA entsüklopeedia]</ref> või 1,5 cm kuni 8 cm pikkused, tavaliselt [[lihakas leht|lihakad]]<ref>[http://www.ents.ee:81/?aid=214 TEA entsüklopeedia]</ref>.


Heitlehistel liikidel värvuvad lehed sügisel pronksivärvi lillakaks kuni punaseks.
Heitlehistel liikidel värvuvad lehed sügisel pronksivärvi lillakaks kuni punaseks.


===Õied===
===Õied===
[[Õis|Õied]] asetsevad ülemises [[lehekaenal|lehekaenlas]] või [[varretipp|varretipus]].
[[Õis|Õied]] asetsevad 1...8 kaupa lühikese [[ebasarikas|ebasarikana]] ülemises [[lehekaenal|lehekaenlas]] või [[varretipp|varretipus]].


Õied on [[rippuv õis|rippuvad]], valged kuni roosad, [[kellukjas õis|kellukjad]] ([[lehterjas õis|lehterjad]] või [[torujas õis|torujad]]<ref>[http://www.ents.ee:81/?aid=214 TEA entsüklopeedia]</ref>, [[viietine õiekroon|viietise]] [[õiekroon|kroon]]iga, 1...5 cm pikkused, tavalised [[lõhnav õis|lõhnavad õied]].
⚫
==Liigid==

[[Õitsemisperiood]] on pikk, kestes hiliskevadest sügiseni.

⚫
==Liigid ja hübriidid==
Abeelia perekonda kuulub 15...30 (või 30...40<ref>[http://www.ents.ee:81/?aid=214 TEA entsüklopeedia]</ref>) [[liik (bioloogia)|liik]]i ja palju [[hübriid]]e.
Abeelia perekonda kuulub 15...30 (või 30...40<ref>[http://www.ents.ee:81/?aid=214 TEA entsüklopeedia]</ref>) [[liik (bioloogia)|liik]]i ja palju [[hübriid]]e.

;Liike
{|
|- valign=top
|
*''[[Abelia aitchinsonii]]''
*''Abelia biflora'' ([[kaheõieline abeelia]]; [[Hiina]])
*''[[Abelia buddleioides]]'' (Hiina)
*''Abelia chinensis'' ([[hiina abeelia]]; Hiina)
*''Abelia coreana'' ([[korea abeelia]])
*''[[Abelia coriacea]]'' (Mehhiko)
*''[[Abelia corymbosa]]'' ([[Sise-Aasia]])
*''[[Abelia curviflora]]'' (Jaapan)
*''[[Abelia dielsii]]'' (Hiina)
*''[[Abelia engleriana]]'' ([[Sichuan]])
*''[[Abelia fargesii]]'' (Jaapan)
*''[[Abelia floribunda]]'' (Mehhiko)
*''[[Abelia forrestii]]'' (Hiina)
*''[[Abelia integrifolia]]'' (Jaapan)
|
*''[[Abelia ionostachya]]'' (Jaapan)
*''[[Abelia macrotera]]'' (Hiina)
*''[[Abelia mexicana]]'' (Mehhiko)
*''Abelia mosanensis'' ([[musani abeelia]], [[Korea]])
*''[[Abelia occidentalis]]'' (Mehhiko)
*''[[Abelia parvifolia]]'' (Hiina)
*''[[Abelia serrata]]'' (Jaapan)
*''[[Abelia spathulata]]'' (Jaapan)
*''[[Abelia speciosa]]'' (Mehhiko)
*''[[Abelia tomentosa]]'' (Jaapan)
*''[[Abelia taihyonii]]'' (Korea)
*''Abelia triflora'' ([[kolmeõieline abeelia]]; Himaalaja)
*''[[Abelia umbellata]]'' (Sichuan)
*''[[Abelia uniflora]]''
|}

;Hübriide
*''Abelia ×grandiflora'' (''Abelia chinensis'' × ''Abelia uniflora''; [[suureõieline abeelia]])

==Ökoloogia==
Abeeliad on mõne [[liblikalised|liblikalise]] [[vastne|vastsete]] [[toidutaim]]ed. Need on:
*''[[Acleris askoldana]]'' (''Abelia spathulata'')
*''[[Agrapha albostriata]]'' (suureõieline abeelia)
*''[[Biston robustus]]'' (''Abelia spathulata'')
*''[[Eumeta minuscula]]'' (suureõieline abeelia)
*''[[Hemaris thysbe]]''
*''[[Heterolocha stulta]]'' (''Abelia spathulata'')
*''[[Microleon longipalpis]]'' (suureõieline abeelia)
*''[[Odontopera arida]]'' (suureõieline abeelia)
*''[[Phthonosema invenustaria]]'' (''Abelia serrata'')
*''[[Synegia hadassa]]'' (''Abelia spathulata'')
*''[[Wilemania nitobei]]'' (''Abelia spathulata'')
==Aiandus==
Abeeliad on populaarsed aiapõõsad. Kõige levinum on [[suureõieline abeelia]].


==Viited==
==Viited==
34. rida: 93. rida:
==Kirjandus==
==Kirjandus==
*Backlund, A.; Pyck N. 1998. Diervillaceae and Linnaeaceae. Two new families of Caprifolioids. – ''Taxon'' 47 (3): 657–661.
*Backlund, A.; Pyck N. 1998. Diervillaceae and Linnaeaceae. Two new families of Caprifolioids. – ''Taxon'' 47 (3): 657–661.
*Barnes, P. 2001. Looking at Abelias. – ''New Plantsman'' 8(2): 78–92.

==Välislingid==
*[http://www.ars-grin.gov/cgi-bin/npgs/html/splist.pl?10 Sissekanne GRIN-i saidil]
*[http://newplants.tripod.com/abel333s.html Sissekanne saidil newplants.tripod.com]
*[http://www.granada.org/graficos/arboles/abelia.jpg Foto: ''Abelia mexicana'']

<small>Artikli kirjutamisel on kasutatud ingliskeelse Vikipeedia artikleid [[:en:Abelia]] ja [[:en:List of Lepidoptera that feed on Abelia]] seisuga 14.3.2009.</small>


[[Kategooria:kuslapuulised]]
[[Kategooria:kuslapuulised]]

Redaktsioon: 14. märts 2009, kell 13:06

Abeelia on taimede perekond, mis arvatakse kuslapuuliste või harakkuljuseliste sugukonda.

Taksonoomia ja süstemaatiline kuuluvus

Perekonna autor on Robert Brown (1818).

Traditsiooniliselt arvatakse abeelia kuslapuuliste sugukonda.

Angiosperm Phylogeny Group arvab abeelia muu hulgas koos harakkuljuse, Dipelta, kolkvitsia ja Zabelia'ga harakkuljuseliste sugukonda.

Levik

Abeeliad kasvavad pärismaistena Ida-Aasias Jaapanist Himaalajani ning Põhja-Ameerika lõunaosas (Mehhikos).

Välimus

Abeeliad on 1...6 m kõrgused põõsad.

Lehed

Soojema kliima liigid on igihaljad, külmema kliimaga liigid heitlehised.

Lehed asetsevad vastamisi või kolmeleheliste männastena.

Nad on munajad, läikivad, tumerohelised, 1[1] või 1,5 cm kuni 8 cm pikkused, tavaliselt lihakad[2].

Heitlehistel liikidel värvuvad lehed sügisel pronksivärvi lillakaks kuni punaseks.

Õied

Õied asetsevad 1...8 kaupa lühikese ebasarikana ülemises lehekaenlas või varretipus.

Õied on rippuvad, valged kuni roosad, kellukjad (lehterjad või torujad[3], viietise krooniga, 1...5 cm pikkused, tavalised lõhnavad õied.

Õitsemisperiood on pikk, kestes hiliskevadest sügiseni.

Liigid ja hübriidid

Abeelia perekonda kuulub 15...30 (või 30...40[4]) liiki ja palju hübriide.

Liike
Hübriide

Ökoloogia

Abeeliad on mõne liblikalise vastsete toidutaimed. Need on:

Aiandus

Abeeliad on populaarsed aiapõõsad. Kõige levinum on suureõieline abeelia.

Viited

  1. ↑ TEA entsüklopeedia
  2. ↑ TEA entsüklopeedia
  3. ↑ TEA entsüklopeedia
  4. ↑ TEA entsüklopeedia

Kirjandus

  • Backlund, A.; Pyck N. 1998. Diervillaceae and Linnaeaceae. Two new families of Caprifolioids. – Taxon 47 (3): 657–661.
  • Barnes, P. 2001. Looking at Abelias. – New Plantsman 8(2): 78–92.

Välislingid

Artikli kirjutamisel on kasutatud ingliskeelse Vikipeedia artikleid en:Abelia ja en:List of Lepidoptera that feed on Abelia seisuga 14.3.2009.

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Abeelia&oldid=1444623"