Nefeliin: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
TXiKiBoT (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: eu:Nefelina
Siim (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
5. rida: 5. rida:
Nefeliini kõvadus on [[Mohsi astmik]]ul 5,5–6; [[tihedus]] 2,56–2,67 g/cm³; värvus tumehall, helehall, valge või värvitu; kristallidel on [[läige|klaasi- või rasvaläige]]. Nefeliin võib esineda lihtsate [[süngoonia|heksagonaalsete]] prismadena, kuid sageli on ta ilma iseloomuliku kujuta [[mineraalitera]]de ebaregulaarne polükristalliline mass.
Nefeliini kõvadus on [[Mohsi astmik]]ul 5,5–6; [[tihedus]] 2,56–2,67 g/cm³; värvus tumehall, helehall, valge või värvitu; kristallidel on [[läige|klaasi- või rasvaläige]]. Nefeliin võib esineda lihtsate [[süngoonia|heksagonaalsete]] prismadena, kuid sageli on ta ilma iseloomuliku kujuta [[mineraalitera]]de ebaregulaarne polükristalliline mass.


Nefeliin on kõige levinum feldšpatoidne mineraal. Ta tekib [[ränidioksiid|ränivaestest]] ([[kvarts]]ivabadest) [[leeliskivim|leeliselistest]] [[magmade]]st, kuid võib olla ka [[moone (geoloogia)|moondelise]] tekkega. [[Vulkaaniline kivim|Vulkaanilistest kivimitest]] on nefeliin oluline [[fonoliit|fonoliidi]], [[nefeliniit|nefeliniidi]] ja [[leelisbasalt]]ide koostisosa.
Nefeliin on kõige levinum feldšpatoidne mineraal. Ta tekib [[ränidioksiid|ränivaestest]] ([[kvarts]]ivabadest) [[leeliskivim|leeliselistest]] [[magma]]dest, kuid võib olla ka [[moone (geoloogia)|moondelise]] tekkega. [[Vulkaaniline kivim|Vulkaanilistest kivimitest]] on nefeliin oluline [[fonoliit|fonoliidi]], [[nefeliniit|nefeliniidi]] ja [[leelisbasalt]]ide koostisosa.


Nefeliini võidakse kasutada [[tooraine]]na [[alumiinium]]i, [[klaas]]i ja [[keraamika]] valmistamisel.
Nefeliini võidakse kasutada [[tooraine]]na [[alumiinium]]i, [[klaas]]i ja [[keraamika]] valmistamisel.

Redaktsioon: 1. märts 2009, kell 00:01

Nefeliin (kreeka sõnast nέφος 'pilv') on feldšpatoidide hulka kuuluv silikaatne mineraal.

Puhta nefeliini koostist kirjeldab keemiline valem: NaAlSiO4, kuid looduses on naatrium sageli asendunud osaliselt kaaliumiga, mistõttu esitatakse nefeliini koostist mõnikord ka kujul Na3(Na,K)[Al4Si4O16]. Väiksemas koguses võivad mineraali kristallstruktuuri kuuluda ka Ca, Mg, Mn, Ti, Fe2+, Fe3+. Naatriumi kohal võib kristallstruktuuris olla ka vakantne koht.

Nefeliini kõvadus on Mohsi astmikul 5,5–6; tihedus 2,56–2,67 g/cm³; värvus tumehall, helehall, valge või värvitu; kristallidel on klaasi- või rasvaläige. Nefeliin võib esineda lihtsate heksagonaalsete prismadena, kuid sageli on ta ilma iseloomuliku kujuta mineraaliterade ebaregulaarne polükristalliline mass.

Nefeliin on kõige levinum feldšpatoidne mineraal. Ta tekib ränivaestest (kvartsivabadest) leeliselistest magmadest, kuid võib olla ka moondelise tekkega. Vulkaanilistest kivimitest on nefeliin oluline fonoliidi, nefeliniidi ja leelisbasaltide koostisosa.

Nefeliini võidakse kasutada toorainena alumiiniumi, klaasi ja keraamika valmistamisel.