Melatoniin: erinevus redaktsioonide vahel
P robot lisas: oc:Melatonina |
P kribu |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Melatoniin''' on [[käbinääre|käbinäärmes]] sünteesitav [[hormoon]], mis reguleerib inimese bioloogilist |
'''Melatoniin''' on [[käbinääre|käbinäärmes]] sünteesitav [[hormoon]], mis reguleerib inimese bioloogilist [[ööpäevarütm]]i. Melatoniini esineb ka teistes elusolendites peale inimese. Melatoniin on ka tugev [[antioksüdant]]. |
||
Melatoniini kasutatakse [[unehäired|unehäirete]] ravis, [[1993]]. aastast on see [[toidulisand]]ina müügil Ameerika Ühendriikides. Paljudes maailma riikides on melatoniin käsimüügis, kuid Austraalias, Uus-Meremaal ning Euroopa Liidus kuulub see retseptiravimite alla. Eestis on melatoniini võimalik osta käsimüügis olevate kaubamärkide "Melatonina Diet" ja "Sleep Aid" all. |
Melatoniini kasutatakse [[unehäired|unehäirete]] ravis, [[1993]]. aastast on see [[toidulisand]]ina müügil Ameerika Ühendriikides. Paljudes maailma riikides on melatoniin käsimüügis, kuid Austraalias, Uus-Meremaal ning Euroopa Liidus kuulub see retseptiravimite alla. Eestis on melatoniini võimalik osta käsimüügis olevate kaubamärkide "Melatonina Diet" ja "Sleep Aid" all. |
||
==Biosüntees== |
==Biosüntees== |
||
Melatoniini sünteesi hulka kontrollivad [[ |
Melatoniini sünteesi hulka kontrollivad [[hüpotaalamus]]est algavad närviteed, mille aktiivsus sõltub [[reetina]] [[fotoretseptor]]ite aktiveerumisest, ehk silmadeni jõudva valguse hulgast. Melatoniini tootmine hakkab suurenema õhtul pärast pimeduse saabumist ning saavutab maksimaalse taseme kella 2 kuni 4 paiku. Pärast seda hakkab melatoniini tootmine langema. |
||
==Kasutamine== |
==Kasutamine== |
||
Melatoniini kasutatakse unehäirete, [[ajavahestress]]i ning nn. kevadväsimuse sümptomite ravis. Melatoniini kasutatakse tihti ADHD ravil, sest viimase ravim põhjustab ligi 94% kasutajatest unetust. |
Melatoniini kasutatakse unehäirete, [[ajavahestress]]i ning nn. kevadväsimuse sümptomite ravis. Melatoniini kasutatakse tihti [[ADHD]] ravil, sest viimase ravim põhjustab ligi 94% kasutajatest unetust. |
||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
||
Redaktsioon: 23. veebruar 2009, kell 20:37
Melatoniin on käbinäärmes sünteesitav hormoon, mis reguleerib inimese bioloogilist ööpäevarütmi. Melatoniini esineb ka teistes elusolendites peale inimese. Melatoniin on ka tugev antioksüdant.
Melatoniini kasutatakse unehäirete ravis, 1993. aastast on see toidulisandina müügil Ameerika Ühendriikides. Paljudes maailma riikides on melatoniin käsimüügis, kuid Austraalias, Uus-Meremaal ning Euroopa Liidus kuulub see retseptiravimite alla. Eestis on melatoniini võimalik osta käsimüügis olevate kaubamärkide "Melatonina Diet" ja "Sleep Aid" all.
Biosüntees
Melatoniini sünteesi hulka kontrollivad hüpotaalamusest algavad närviteed, mille aktiivsus sõltub reetina fotoretseptorite aktiveerumisest, ehk silmadeni jõudva valguse hulgast. Melatoniini tootmine hakkab suurenema õhtul pärast pimeduse saabumist ning saavutab maksimaalse taseme kella 2 kuni 4 paiku. Pärast seda hakkab melatoniini tootmine langema.
Kasutamine
Melatoniini kasutatakse unehäirete, ajavahestressi ning nn. kevadväsimuse sümptomite ravis. Melatoniini kasutatakse tihti ADHD ravil, sest viimase ravim põhjustab ligi 94% kasutajatest unetust.