Tiibadjutant

Tiibadjutant (vene keeles Флигель-адъютант, saksa keeles Flugeladjutant) — sõjaväeline auaste.

Esialgselt oli ohvitseriauastmes adjutant ehk asetäitja /abiline keisri, feldmarssali või generalissimuse juures. ,

Hiljem 19. sajandi algusest kuni 1917. aastani aunimetus, mis omistati keisri õukonna juurde arvatud ohvitsidele.

Tiibadjutandi auaste oli kasutusel ka Saksamaal, Suurbritannias, Bulgaarias.

Kuulsamaid tiibadjutante Venemaa Keisririigis

Peale 1824. aasta dekabristide rahutusi Senati väljakul autasustati 15. jaanuaril 1825. aastal keisrit ning korda kaitsnud sõjaväelasi tiibadjutandi auastmega:

• suurvürst Nikolai Pavlovitši kõiki 7-t adjutanti- Kavelin, Perovski, N. Godein, parun von Dellingshausen, Lazarev, Adelberg ja krahv Ivelitš; troonipärija Aleksander III kasvataja (Мердер), Peterburi sõjakindralkuberneri Mihhail Miloradovitši adjutant - krahv Manteuffel,

7 kaardiväeosade juhti: Grenageripolk-N. Stürler, Pavlovski polk-Arbuzov, Izmailovo polk-Simanski, Jäägripolk-Gartong, 1. suurtükiväebrigaad-Nesterovski, Ratsaväe suurtükiväebrigaad-Gerbel ja Ratsaväe-pioneeri eskardron-von Sass; 11 ohvitseri, kes tegutsesid silmapaitsvalt valitsusvägede koosseisus või olid sellel päeval haavatatud- Preobraženski polk- Mikulin, Titov, Ignatjev; Moskva polk - Hvoštšinskija krahv Lieven; Grenaderipolk - vürst Meštšerski ja parun Zalts; Palvovski polk -Bermann; Soome polk - A.F. Moller ja ratsaväepolk - Velio ja Zararževski. Senati väljakul teenistuskohustsuste täitmisel olnutest ainult 8 isikut: Semjonovski polk-Albrecht, Štegelman, Izmailovo polk-de Witte ja Veselovski, Jäägripolk-Sarger, Preobraženski polk- Prjanišnikov, 1. ratsaväepolk- Šeremetjev ja 2. ratasaväepolk-Lanskoi; Semjonovski polgu ober-ohvitser kapten Derban-Skorotetski; sapööripataljonist Bell, Dragunipataljonist - Šembel ja Husaaripataljonist parun Arps von Arpshofen.