Tilsiti rahu: erinevus redaktsioonide vahel
toim |
PResümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
'''Tilsiti rahu''' (ka '''Tilsti rahu''') sõlmiti [[1807]]. aasta juulis [[Tilsitis]] [[Napoleon]]i ja [[Aleksander I]] vahel. See oli kahe poole rahu-, sõpruse- ja liiduleping. [[Venemaa]] nõustus [[Prantsusmaa]] vallutustega ning tunnistas viimase tegutsemisvabadust [[Lääne-Euroopas]]. Venemaa kohustus liituma [[kontinentaalblokaadiga]]. Venemaa sai Tilsiti lepetega endale tegevusvabaduse [[Ida-Euroopa|Ida]]- ja [[Põhja-Euroopa]]s, vallutades sõjas [[Rootsi]]ga ([[1808]]-[[1809]])[[Soome]]. Nii leppisid Tilsitis kahe suurriigi valitsejad kokku [[Euroopa]] jagamises mõjusfäärideks. |
'''Tilsiti rahu''' (ka '''Tilsti rahu''') sõlmiti [[1807]]. aasta juulis [[Tilsitis]] [[Napoleon]]i ja [[Aleksander I]] vahel. See oli kahe poole rahu-, sõpruse- ja liiduleping. [[Venemaa]] nõustus [[Prantsusmaa]] vallutustega ning tunnistas viimase tegutsemisvabadust [[Lääne-Euroopas]]. Venemaa kohustus liituma [[kontinentaalblokaadiga]]. Venemaa sai Tilsiti lepetega endale tegevusvabaduse [[Ida-Euroopa|Ida]]- ja [[Põhja-Euroopa]]s, vallutades sõjas [[Rootsi]]ga ([[1808]]-[[1809]]) [[Soome]]. Nii leppisid Tilsitis kahe suurriigi valitsejad kokku [[Euroopa]] jagamises mõjusfäärideks. |
||
Napoleon uskus ekslikult, et oli Tilsitis saavutanud oma ammuse eesmärgi – püsiva liidu Venemaaga. Keiser Aleksander I jaoks olid Tilsiti lepped siiski sunnitud sammuks. Kui [[1809]]. aastal puhkes uus sõda ([[viies koalitsioonisõda]]) Prantsusmaa ja [[Austria]] vahel, siis Venemaa sisuliselt ei täitnud oma liitlaskohutusi ega alustanud sõjategevust. |
Napoleon uskus ekslikult, et oli Tilsitis saavutanud oma ammuse eesmärgi – püsiva liidu Venemaaga. Keiser Aleksander I jaoks olid Tilsiti lepped siiski sunnitud sammuks. Kui [[1809]]. aastal puhkes uus sõda ([[viies koalitsioonisõda]]) Prantsusmaa ja [[Austria]] vahel, siis Venemaa sisuliselt ei täitnud oma liitlaskohutusi ega alustanud sõjategevust. |
Redaktsioon: 15. veebruar 2009, kell 22:37
Tilsiti rahu (ka Tilsti rahu) sõlmiti 1807. aasta juulis Tilsitis Napoleoni ja Aleksander I vahel. See oli kahe poole rahu-, sõpruse- ja liiduleping. Venemaa nõustus Prantsusmaa vallutustega ning tunnistas viimase tegutsemisvabadust Lääne-Euroopas. Venemaa kohustus liituma kontinentaalblokaadiga. Venemaa sai Tilsiti lepetega endale tegevusvabaduse Ida- ja Põhja-Euroopas, vallutades sõjas Rootsiga (1808-1809) Soome. Nii leppisid Tilsitis kahe suurriigi valitsejad kokku Euroopa jagamises mõjusfäärideks.
Napoleon uskus ekslikult, et oli Tilsitis saavutanud oma ammuse eesmärgi – püsiva liidu Venemaaga. Keiser Aleksander I jaoks olid Tilsiti lepped siiski sunnitud sammuks. Kui 1809. aastal puhkes uus sõda (viies koalitsioonisõda) Prantsusmaa ja Austria vahel, siis Venemaa sisuliselt ei täitnud oma liitlaskohutusi ega alustanud sõjategevust.