Rabakivi: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
P pilt |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Graniit.jpg |
[[Pilt:Graniit.jpg|thumb|Rabakivile on omane suurte punast värvi [[kaaliumpäevakivi]] [[fenokristall]]ide esinemine]] |
||
[[Pilt:Rabakivi.jpg|thumb|Rabakivi sisaldab tihti kaaliumpäevakivi [[ovoid]]e, mis võivad olla ümbritsetud [[plagioklass]]ist äärisega.]] |
|||
'''Rabakivi''' on eriteralise [[Struktuur (geoloogia)|struktuuriga]] [[Graniit|graniidi]] erim. |
'''Rabakivi''' on eriteralise [[Struktuur (geoloogia)|struktuuriga]] [[Graniit|graniidi]] erim. |
||
| 13. rida: | 14. rida: | ||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
*[[Viiburgiit]] |
*[[Viiburgiit]] |
||
{{täienda}} |
|||
[[Kategooria:Tardkivimid]] |
[[Kategooria:Tardkivimid]] |
||
Redaktsioon: 6. september 2005, kell 01:37
Rabakivi on eriteralise struktuuriga graniidi erim.
Rabaga ei ole sel kivimil midagi tegemist. Nimi tuleb soome keelest, kus rapu tähendab rabe. Rabedaks teeb selle kivimi eriteraline struktuur. Seega allub rabakivi suhteliselt kergesti murenemisele ega ole, erinevalt graniidist, eriti hinnatud ehitus- või kerisekivina.
Rabakivi on enamasti roosakat värvi. Kergesti äratuntavaks muudavad rabakivi suured (kuni 10 cm) kaaliumpäevakivi kristallid, mis mõnikord (viiburgiidis) on ümbritsetud plagioklassist heledama äärisega (rabakivistruktuur).
Eestis leidub rabakive rändkividena. Eesti rändrahnude seas on rabakivi levinuim kivimtüüp. Ka Eesti aluskorras on rabakividest koosnevaid intrusiive. Näiteks Märjamaa või Naissaare alune aluskord koosneb rabakivist.
Suured rabakivi avamused on Viiburi ümbruses, mille järgi rabakivi erim viiburgiit ongi oma nime saanud.