Trooja sõda

Trooja sõda oli üks suurimaid sõdasid, mida on kirjeldatud Kreeka mütoloogias. Sõjast räägib Homeros oma eepostes Iliad ja Odüsseia. Kas mainitud sõda ka reaalselt aset leidis, on tänini vaidluse all, arvatakse, et see toimus 12. või 13. sajandil eKr.

Sõja põhjused

Sõda sai alguse kuningas Peleuse ja Thetise pulmades. Nad olid kutsunud pidustustele peaaegu kõik jumalad, jätsid aga kutsumata Erise, tülijumalanna. Eris vihastas ning tuli kõigest hoolimata kutsumata külalisena pidustustele ning viskas kuldse õuna külaliste sekka, millele oli kirjutatud "Kõige kaunimale". Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite püüdsid õuna kinni samal ajal ning hakkasid omavahel tülitsema selle üle, et kes on neist kõige ilusam. Kuna nad ei jõudnud selles küsimuses lahenduseni, läksid nad jumalate kuninga Zeusi juurde. Zeus ütles, et Paris peab otsustama, kellele õun kuulub. Jumalannad läksidki siis Parise juurde ning iga jumalanna üritas kingitustega meelitada Parist õuna enesele andma. Hera pakkus Parisele võimu kogu Aasia üle, Athena pakkus talle tarkust. Aphrodite aga pakkus talle naiseks maailma kõige ilusamat naist. Paris andis õuna Aphroditele. Kõige ilusam naine maailmas sel ajal oli Helena, Sparta kuninganna, kes nüüd pidi Parisele kuuluma. Paraku oli aga Helena juba abielus. Aphrodite lasi oma pojal, Erosel lasta Helena pihta kuldne armastusenool, mis pani Helena Parisesse armuma. Ta põgenes Parise juurde Trooja kuningriiki. Selle peale Menelaus, Helena abikaasa, kuulutas sõja Trooja vastu, et oma kallimat tagasi võita. Niimoodi algaski trooja sõda.

Trooja hobune

Sõda kestis kümme aastat ning seal osales palju legendaarseid tegelasi nagu Achilleus, Paris ja Hektor. Lõpuks otsustasid kreeklased üritada kavaluse abil linna vallutada. Nad ehitasid hiiglasliku puust hobuse, mis oli seest tühi ning peitsid mõned oma vapraimad mehed selle sisse. Nad jätsid hobuse kaldale ning ise sõitsid laevadega merele, teeseldes lahkumist. Troojalased nägid hobust ja lahkuvaid kreeklasi ning arvasid, et kreeklased olid loobunud linna vallutamisest, naasnud koju ja jätnud neile kingituseks puust hobuse. Nad vedasid rõõmuhõisete saatel hobuse linna sisse ning tähistasid oma võitu. Kui aga saabus öö, väljusid kreeklased, kes olid hobuse sees, oma peidupaigast, avasid linnaväravad, et ülejäänud sõjavägi saaks linna tungida, ja panid linna põlema. Nüüd ei olnud troojalastel lootustki sõda võita, kreeklased vallutasid hõlpsasti linna. Kavaluse oli välja mõtelnud Odysseus, Ithaca saare kuningas.

Ajaloolise Trooja otsingud

Hetiitide impeerium aastal 1300 eKr. Linn Wilusa oli arvatavasti Trooja.

Paljud inimesed läbi ajaloo on uskunud, et Trooja sõda toimus ka päriselt. Nad uskusid, et Homeros oli sõja kirjeldamisel kõvasti liialdanud, lugu ilustanud ja kaunistanud ja muutnud, aga et ta siiski kirjeldas ajaloos toimunud sündmust. 19. sajandi keskpaigal üks isehakanud Saksa arheoloog, Heinrich Schliemann uskuski, et oli leidnud ajaloolise Trooja linna varemed. Hilisemad väljakaevamised on seadnud selle teooria kahtluse alla, kuna leidude põhjal on põhjust arvata, et linn on ehitanud mitusada aastat pärast Trooja sõda. Vaidlused jätkuvad tänapäevani.