Sugutu paljunemine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Lehekülg "Suguta sigimine" teisaldatud pealkirja "Suguta paljunemine" alla ümbersuunamisega: tagasi veel |
P vajab parandusi |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2008}} |
|||
[[Pilt:800px-Caduco.jpg|thumb|400px|Suguta paljunemine [[sinilill]]el: mahavarisenud leht idaneb (näha on rakkude pooldumine)]] |
[[Pilt:800px-Caduco.jpg|thumb|400px|Suguta paljunemine [[sinilill]]el: mahavarisenud leht idaneb (näha on rakkude pooldumine)]] |
||
'''Suguta paljunemine''' (ka '''aseksuaalne''', '''mittesuguline''' ja '''vegetatiivne paljunemine''') on [[paljunemine|paljunemise]] vorm, kus ei toimu [[meioos]]i, [[ploidsus]]e vähenemist ega [[viljastumine|viljastumist]]. Suguta paljunemises osaleb üldjuhul ainult üks vanemorganism. Uus organism saab enamasti alguse ühe vanema kehaosast. |
'''Suguta paljunemine''' (ka '''aseksuaalne''', '''mittesuguline''' ja '''vegetatiivne paljunemine''') on [[paljunemine|paljunemise]] vorm, kus ei toimu [[meioos]]i, [[ploidsus]]e vähenemist ega [[viljastumine|viljastumist]]. Suguta paljunemises osaleb üldjuhul ainult üks vanemorganism. Uus organism saab enamasti alguse ühe vanema kehaosast. |
||
Redaktsioon: 30. detsember 2008, kell 16:26
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2008) |
Suguta paljunemine (ka aseksuaalne, mittesuguline ja vegetatiivne paljunemine) on paljunemise vorm, kus ei toimu meioosi, ploidsuse vähenemist ega viljastumist. Suguta paljunemises osaleb üldjuhul ainult üks vanemorganism. Uus organism saab enamasti alguse ühe vanema kehaosast.
Suguta paljunevad enamik ainurakseid organisme, nagu arhed, bakterid ja protistid, samuti paljud taimed, seened – kes on hulkraksed. Suguta paljunemist esineb ka üksikutel algelisematel hulkraksetel loomadel, näiteks käsnadel pungumine.
Suguta paljunemise peamised tüübid
- Pooldumine ehk monotoomia (enamik baktereid)
- Pungumine (näiteks pärmseened, käsnad)
- Hulgijagunemine ehk skisogoonia ehk süntoomia (eosloomad)
Erivormidena esineb anneliididel ka para- ja arhitoomiat.