Helisüntees: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
 
==Helisünteesi meetodid==
Subtraheerivate süntesaatorite puhul kasutatakse lihtsaid akustilisi mudeleid, mille alusel signaaligeneraatorite ehk [[ostsillaator]]ite signaalidest filtreeritakse välja teatud sagedused. Signaaligeneraatorid tekitavad lisaks [[sinusoid]]i-kujulisele [[helilaine]]le saehamba- (''sawtooth wave'') ja kandi- (''square wave'') kujulisi helilaineid. Lihtsuse ja ökonoomia huvides on need filtrid enamasti [[madalsagedusfilter|madalsagedusfiltrid]]. Lihtsate modulatsioonimeetodite, nagu näiteks [[pulssmodulatsioon]] (''pulse width modulation'') ja ??? (''oscillator sync''), mis teostatakse füüsiliselt ebareaalsete madalsagedusfiltritega, on omane nö "klassikalistele süntesaatoritele", mida tavaliselt ühendatakse mõistega '[[analoogsüntesaator]]' ja aetakse tihti segamini [[tarkvarasüntesaator]]itega, mis kasutavad subtraheerivat helisünteesi. Üks uuemaid helisünteesi süsteeme on looduses olemasoleva akustilise heli füüsikaline modelleerimine, mille puhul luuakse ajas muutuv heli osahelide mudel ning püütakse seda sünteesimisel järele aimata. Selliste virtuaalsete instrumentide hulk on lõpmatu, mudelit võib ka muuta ja sünteesida helisid, mida looduses ei esine. Üks lihtsamaid sünteesisüsteeme on [[sämplimine]], milleks kasutatakse [[sämpler]]eid. Sämplimisel lindistatakse reaalse instrumendi heli ning konverteeritakse see digitaalseks. Seejärel mängitakse seda heli erineva helikõrguse saamiseks erineva kiirusega. Sämplerid võimaldavad enamasti muuta [[helitugevus]]e [[mähisjoon]]e kuju, mis muudab heli karakterit. Nii analoog- kui ka digitaalsüntesaatoritel on kasutatavd paljud erinevad helisünteesi meetodid. Paljud neist on seotud [[matemaatiline funktsioon|matemaatiliste funktsioonidega]], eriti sagedusmodulatsioonisünteesi ja faasidistortsioonisünteesi puhul.
 
Helisünteesi meetoditeks on:

Navigeerimismenüü