Eesti-Haginsk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 5. august 2008, kell 02:54

Eesti-Haginsk oli eesti küla, mis rajati 1877. aastal Stavropoli kraisse kalmõkkide maadele. Küla sai nime umbes 5 km lõuna pool paikneva Hagin-Sala jõe järgi.

Küla naabrid olid lõunas sakslased. Nende küla kandis eesti keeles nime Saksa-Haginsk, saksa keeles ka Kronthal. Tänapäeval on küla nimi Uljanovskoje. Ka Eesti-Haginskis oli umbes 25% elanikke sakslased.

Läänes paiknes umbes 35 km kaugusel venelaste Romanovka küla. Põhjas ja idas paiknesid osalt rändava eluviisiga kalmõki hõimud.

Eesti-Haginskist lähtunud väljarändajad asutasid 1922. aastal külast lõuna poole Esto-Altai asula ja külast kagu poole Vinogradnoje asula.

Eesti- ja Saksa-Haginsk liideti 1924. aasta algul kalmõkkide nõukogude riigitaolise moodustisega, millest tänapäeval on tekkinud Kalmõkkia Vabariik. Kui 1944. aastal likvideeriti kalmõkkide autonoomia ja nad küüditati, nimetati küla ümber, uueks nimeks sai Stepnoi. Kui 1950. aastate keskel kalmõkkide autonoomia taastati, nimetati küla taas ümber, sedakorda naabruses paiknenud kalmõki asula järgi – Jašalta. Seda nime kannab ta ka tänapäeval. Küla on Jašalta rajooni keskus.

Üks kuulsamaid Eesti-Haginskist pärit eestlasi oli Nõukogude armee Eesti Laskurkorpuse juht, kindralleitnant Lembit Pärn.

Jašaltas oli 2003. aastal umbes 5200 inimest, kellest 89 olid eestlased (umbes 1,7% asula elanike üldarvust).

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-Eesti-Haginski küla rajati 1877. aastal [[Stavropoli krai]]sse kalmõkkide maadele. Küla sai nime umbes 5 km lõuna pool paikneva Hagin-Zala jõe järgi.
+'''Eesti-Haginsk''' oli eesti [[küla]], mis rajati [[1877]]. aastal [[Stavropoli krai]]sse [[kalmõkid|kalmõkkide]] maadele. Küla sai nime umbes 5 km lõuna pool paikneva [[Hagin-Sala]] jõe järgi.
-Küla naabrid olid lõunas sakslased. Nende küla kandis eesti keeles nime [[Saksa-Haginsk]], saksa keeles ka Kronthal. Tänapäeval on küla nimi [[Uljanovskoje]]. Ka Eesti-Haginskis oli umbes 25% elanikke sakslased.
+Küla naabrid olid lõunas [[sakslased]]. Nende küla kandis eesti keeles nime Saksa-Haginsk, saksa keeles ka Kronthal. Tänapäeval on küla nimi [[Uljanovskoje]]. Ka Eesti-Haginskis oli umbes 25% elanikke sakslased.
 Läänes paiknes umbes 35 km kaugusel venelaste [[Romanovka]] küla. Põhjas ja idas paiknesid osalt rändava eluviisiga kalmõki hõimud.
-Eesti-Haginskist lähtunud väljarändajad asutasid 1922. aastal külast lõuna poole Esto-Altai asula ja külast kagu poole Vinogradnoje asula.
+Eesti-Haginskist lähtunud väljarändajad asutasid [[1922]]. aastal külast lõuna poole [[Esto-Altai]] asula ja külast kagu poole [[Vinogradnoje]] asula.
-Eesti- ja Saksa-Haginsk liideti 1924. aasta algul kalmõkkide nõukogude riigitaolise moodustisega, millest tänapäeval on tekkinud [[Kalmõkkia Vabariik]]. Kui 1944. aastal likvideeriti kalmõkkide autonoomia ja nad küüditati, nimetati küla ümber - Stepnoj. Kui 1950. aastate keskel kalmõkkide autonoomia taastati, nimetati küla taas ümber, sedakorda naabruses paiknenud kalmõki asula järgi - [[Jašalta]]. Seda nime kannab küla ka tänapäeval, olles ka [[Jašalta rajoon]]i keskus.
+Eesti- ja Saksa-Haginsk liideti [[1924]]. aasta algul kalmõkkide nõukogude riigitaolise moodustisega, millest tänapäeval on tekkinud [[Kalmõkkia Vabariik]]. Kui [[1944]]. aastal likvideeriti kalmõkkide autonoomia ja nad küüditati, nimetati küla ümber, uueks nimeks sai Stepnoi. Kui 1950. aastate keskel kalmõkkide autonoomia taastati, nimetati küla taas ümber, sedakorda naabruses paiknenud kalmõki asula järgi – [[Jašalta]]. Seda nime kannab ta ka tänapäeval. Küla on [[Jašalta rajoon]]i keskus.
-Jašaltas oli 2003. aastal umbes 5200 inimest, kelledest 89 olid eestlased (umbes 1,7% asula elanike üldarvust). Üks kuulsamaid siit pärit eestlasi on [[Nõukogude armee]] [[Eesti Laskurkorpus]]e juht, kindralleitnant [[Lembit Pärn]].
+Üks kuulsamaid Eesti-Haginskist pärit eestlasi oli [[Nõukogude armee]] [[Eesti Laskurkorpus]]e juht, kindralleitnant [[Lembit Pärn]].
+Jašaltas oli [[2003]]. aastal umbes 5200 inimest, kellest 89 olid eestlased (umbes 1,7% asula elanike üldarvust).
 [[Kategooria:Väliseesti külad]]
+[[Kategooria:Venemaa külad]]