Põlevkiviõli: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
OpenDocument (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Resümee puudub
5. rida: 5. rida:
Põlevkiviõli kasutatakse eelkõige [[keemiatööstus]]es [[tooraine]]na ning [[kütteõli|kütte-]] ja [[immutusõli]]na. Põlevkiviõli eeliseks naftast toodetud kütteõlide ees on madal viskoossus, madal hangumistäpp ja vähene väävlisisaldus.
Põlevkiviõli kasutatakse eelkõige [[keemiatööstus]]es [[tooraine]]na ning [[kütteõli|kütte-]] ja [[immutusõli]]na. Põlevkiviõli eeliseks naftast toodetud kütteõlide ees on madal viskoossus, madal hangumistäpp ja vähene väävlisisaldus.


Eesti Energia Narva Õlitehas<ref>http://www.shaleoil.ee/ Eesti Energia Narva Õlitehas</ref> toodab kolme põlevkiviõli fraktsiooni: kerge e. põlevkivibensiin (tihedus 780-820 kg/m3), keskmine destillaat - s.t. kerge kütteõli (tihedus 880-920 kg/m3) ja raske kütteõli (tihedus 1025-1050 kg/m3). Põlevkiviõli toodavad Eestis veel ka VKG Oil AS, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ jt.
Eesti Energia Narva Õlitehas<ref>http://www.shaleoil.ee/ Eesti Energia Narva Õlitehas</ref> toodab vastavalt ettevõttestandardile EE 10579981-NJ ST 9:2005 "Õlitehase tooted" kolme põlevkiviõli fraktsiooni: kerge e. põlevkivibensiin (tihedus 780-820 kg/m3), keskmine destillaat - s.t. kerge kütteõli (tihedus 880-920 kg/m3) ja raske kütteõli (tihedus 1025-1050 kg/m3). Põlevkiviõli toodavad Eestis veel ka VKG Oil AS, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ jt.


{{määrdeained}}
{{määrdeained}}

Redaktsioon: 20. juuni 2008, kell 15:55

Põlevkiviõli (inglise shale oil) saadakse põlevkivi utmisel e. poolkoksistamisel (põlevkivi kuumutamine kuni 500°C) ja põlevkivi koksistamisel (kuumutamine 1000-2000°C). Utmise eesmärgiks on eelkõige õli saamine. Suhteliselt madala temperatuuri tõttu ei allu saadav õli veel sekundaarsele lagunemisele ja seepärast nimetatakse teda mõnikord ka primaarõliks. Koksistamise eesmärgiks on kütuse sügav lagundamine, mille juures esmaselt tekkinud õliaurud lagunevad edasi, andes gaasi ja koksi. Saadava õli iseloomulikuks jooneks on kõrge aromaatsete süsivesinike sisaldus.

Põlevkiviõli kasutatakse eelkõige keemiatööstuses toorainena ning kütte- ja immutusõlina. Põlevkiviõli eeliseks naftast toodetud kütteõlide ees on madal viskoossus, madal hangumistäpp ja vähene väävlisisaldus.

Eesti Energia Narva Õlitehas[1] toodab vastavalt ettevõttestandardile EE 10579981-NJ ST 9:2005 "Õlitehase tooted" kolme põlevkiviõli fraktsiooni: kerge e. põlevkivibensiin (tihedus 780-820 kg/m3), keskmine destillaat - s.t. kerge kütteõli (tihedus 880-920 kg/m3) ja raske kütteõli (tihedus 1025-1050 kg/m3). Põlevkiviõli toodavad Eestis veel ka VKG Oil AS, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ jt.

Viited

  1. http://www.shaleoil.ee/ Eesti Energia Narva Õlitehas