Hüdrodünaamika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 17. mai 2008, kell 08:58

Hüdrodünaamika (kreeka hydrōs 'vesi' + dynamikos 'jõusse puutuv, jõu-') on hüdromehaanika ja hüdraulika haru, mis käsitleb vedelike liikumise seaduspärasusi ning liikuva vedeliku ja tahkete kehade vahelist mõju.

Liikuva vedeliku ja liikumatu keskkonna vahekord võib olla kahesugune. Niinimetatud välise ülesande puhul uuritakse vedeliku toimet sellest ümbritsetud kehale, näiteks veevoolu toimet sillasambale. Sisemise ülesande korral uuritakse vedeliku voolamist tahke kehaga piiratud juhtmes, näiteks torus või avasängis.

Kui hüdrostaatikas piisab seisva vedeliku olukorra kirjeldamiseks rõhu määramisest igas vedeliku punktis p=f(x,y,z) ning vedeliku enda iseloomustamiseks üksnes selle tiheduse ρ teadmisest, siis liikuva vedeliku kohta on vaja teada ka voolamise kiirust ning liikumisega kaasneva hõõrde tõttu ka vedeliku viskoossust.

Voolavas vedelikus toimuv on nii keeruline, et seda on harva võimalik puhtmatemaatilise analüüsiga kirjeldada. Galileo Galilei on öelnud: "Lihtsam on arvutada meist lõpmata kaugete tähtede liikumistrajektoore, kui kindlaks teha meie endi silme ees oleva vee liikumisseadusi". Seetõttu tehakse tuletuskäigud tavaliselt ideaalvedeliku kohta, mille puhul ei arvestata sisehõõrdumist. Lüngad arvutustulemustes täidetakse katsete abil. Eksperimendil on hüdrodünaamikas suur tähtsus; igal uurimis- ja õppeasutusel on labor, milles huvipakkuvaid nähtusi uurida.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{keeletoimeta}}
-'''Hüdrodünaamika''' ([[kreeka keel|kreeka]] ''hydrōs'' 'vesi' + ''dynamikos'' 'jõusse puutuv, jõu-') on [[hüdromehaanika]] ja [[hüdraulika]] haru, mis käsitleb vedelike liikumise [[seaduspärasus]]i ning liikuva vedeliku ja tahkete [[keha]]de vahelist mõju.
+'''Hüdrodünaamika''' ([[kreeka keel|kreeka]] ''hydrōs'' 'vesi' + ''dynamikos'' 'jõusse puutuv, jõu-') on [[hüdromehaanika]] ja [[hüdraulika]] haru, mis käsitleb [[vedelik]]e liikumise [[seaduspärasus]]i ning liikuva vedeliku ja tahkete [[keha]]de vahelist mõju.
-Liikuva vedeliku ja liikumatu keskkonna vahekord võib olla kahesugune. Nii nimetatud välise ülessande puhul uuritakse vedeliku toimet selles viibivale kehale. Näiteks veevoolu toimet sillasambale. Sisemise ülessande korral vedeliku voolamist tahke kehaga piiratud juhtmes näiteks [[toru]]s või [[avasäng]]is.
+Liikuva vedeliku ja liikumatu keskkonna vahekord võib olla kahesugune. Niinimetatud välise ülesande puhul uuritakse vedeliku toimet sellest ümbritsetud kehale, näiteks veevoolu toimet sillasambale. Sisemise ülesande korral uuritakse vedeliku voolamist tahke kehaga piiratud juhtmes, näiteks [[toru]]s või [[avasäng]]is.
-Kui hüdrostaatikas piisab seisva vedeliku olukorra kirjeldamiseks [[rõhk|rõhu]] määramisest igas vedelikupunktis p=f(x,y,z) ning vedeliku enda iseloomustamiseks üksnes [[tihedus]]e ρ tundmisest, siis liikuva vedeliku kohta on vaja teada ka voolamise kiirust ning liikumisega kaasneva [[hõõrdumine|hõõrde]] tõttuka vedeliku [[viskoossus]]t.
+Kui [[hüdrostaatika]]s piisab seisva vedeliku olukorra kirjeldamiseks [[rõhk|rõhu]] määramisest igas vedeliku punktis p=f(x,y,z) ning vedeliku enda iseloomustamiseks üksnes selle [[tihedus]]e ρ teadmisest, siis liikuva vedeliku kohta on vaja teada ka voolamise kiirust ning liikumisega kaasneva [[hõõrdumine|hõõrde]] tõttu ka vedeliku [[viskoossus]]t.
-Voolavas vedelikus toimuv on nii keeruline, et seda on harva võimalik puhtmatemaatilise analüüsiga kirjeldada. [[Galileo Galilei]] on õelnud: "Lihtsam on arvutada meist lõpmata kaugete tähtede liikumistrajektoore, kui kindlaks teha meie endi silme ees oleva vee liikumisseadusi". Seetõttu tehakse tuletuskäigud tavaliselt [[ideaalvedelik]]u kohta ning tulemuste lüngad täidetakse katsetulemustega. Eksperimendil on hüdrodünaamikas suur tähtsus: Igal uurimis- ja õppeasutusel on tingimata [[labor]], milles huvipakkuvaid nähtusi saab uurida.
+Voolavas vedelikus toimuv on nii keeruline, et seda on harva võimalik puhtmatemaatilise analüüsiga kirjeldada. [[Galileo Galilei]] on öelnud: "Lihtsam on arvutada meist lõpmata kaugete tähtede liikumistrajektoore, kui kindlaks teha meie endi silme ees oleva vee liikumisseadusi". Seetõttu tehakse tuletuskäigud tavaliselt [[ideaalvedelik]]u kohta, mille puhul ei arvestata sisehõõrdumist. Lüngad arvutustulemustes täidetakse katsete abil. Eksperimendil on hüdrodünaamikas suur tähtsus; igal uurimis- ja õppeasutusel on [[labor]], milles huvipakkuvaid nähtusi uurida.
 [[Kategooria:Hüdrodünaamika]]
+[[de:Strömungslehre]]
 [[en:Hydrodynamics]]
+[[cs:Proudění]]
+[[eo:Fluidaĵ-Dinamiko]]
+[[fa:دینامیک سیالات]]
+[[fr:Dynamique des fluides]]
+[[ko:유체동역학]]
+[[id:Dinamika fluida]]
+[[it:Fluidodinamica]]
+[[no:Væskedynamikk]]
+[[nn:Væskedynamikk]]
+[[om:Fluid dynamics]]
+[[pl:Dynamika płynów]]
+[[simple:Fluid dynamics]]
+[[fi:Virtausdynamiikka]]
+[[tr:Akışkanlar dinamiği]]
+[[zh:流體動力學]]