Orlando di Lasso: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
vikindamine, kategooriad ja teised keeled |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
'''Orlando di Lasso''' (tuntud ka kui '''Orlandus Lassus'''; [[1532]]–[[1594]]) oli prantsuse-flaami päritolu [[renessanss]] |
'''Orlando di Lasso''' (tuntud ka kui '''Orlandus Lassus'''; [[1532]]–[[1594]]) oli prantsuse-flaami päritolu [[renessanss|renessansiajastu]] [[helilooja]]. Ta oli [[Madalmaade koolkond|Madalmaade koolkonna]] viimane suur meister. |
||
Lasso alustas kirikus kooripoisina. Alates 12. eluaastast töötas ta erinevates õukondades muusikuna. |
Lasso alustas kirikus kooripoisina. Alates 12. eluaastast töötas ta erinevates õukondades muusikuna. 21-aastaselt sai [[Rooma]] [[Lateraani basiilika]] [[kapellmeister|kapellmeistri]] ametikoha, hiljem oli [[München]]is [[Baieri hertsog]]i [[Albrecht V (Baieri)|Albrecht V]] õukonnas kapellmeister. Saavutas kuulsuse juba oma eluajal. |
||
==Looming== |
|||
Lassus on kirjutanud kokku üle 2000 heliteose, nii vaimulikke kui ka ilmalikke. |
|||
*üle 70 [[missa (muusika)|missa]] (neist 3 [[reekviem (muusika)|reekviemi]]) |
|||
*umbes 100 [[magnificat]]'i |
|||
*4 [[passioon]]i |
|||
*500–1200 [[motett]]i (olenevalt, mida täpselt motetiks lugeda) |
|||
*umbes 450 [[itaalia keel|itaalia]]-, [[prantsuse keel|prantsus]]- ja [[saksa keel|saksakeelset]] [[ilmalik laul|ilmalikku laulu]] |
|||
{{DEFAULTSORT:Lasso, Orlando di}} |
{{DEFAULTSORT:Lasso, Orlando di}} |
Redaktsioon: 2. mai 2008, kell 16:43
Orlando di Lasso (tuntud ka kui Orlandus Lassus; 1532–1594) oli prantsuse-flaami päritolu renessansiajastu helilooja. Ta oli Madalmaade koolkonna viimane suur meister.
Lasso alustas kirikus kooripoisina. Alates 12. eluaastast töötas ta erinevates õukondades muusikuna. 21-aastaselt sai Rooma Lateraani basiilika kapellmeistri ametikoha, hiljem oli Münchenis Baieri hertsogi Albrecht V õukonnas kapellmeister. Saavutas kuulsuse juba oma eluajal.
Looming
Lassus on kirjutanud kokku üle 2000 heliteose, nii vaimulikke kui ka ilmalikke.
- üle 70 missa (neist 3 reekviemi)
- umbes 100 magnificat'i
- 4 passiooni
- 500–1200 motetti (olenevalt, mida täpselt motetiks lugeda)
- umbes 450 itaalia-, prantsus- ja saksakeelset ilmalikku laulu