Biometaan: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 9. mai 2019, kell 23:12

Biometaan on mitmete erinevate tehnoloogiate abil biogaasist valmistatud metaanirikas (95–98%) gaasiline kütus. Metaan (CH₄) on biogaasi põhikomponent ja selle energiat sisaldav osa, mida saab kasutada transpordivahendites mootorikütusena ning kütusena elektri ja soojuse koostootmisel vastavates seadmetes.^[1]

Viited

↑ "Biometaan mootorikütusena. Teatmik omavalitsustele". 2012. lk 46

Välislingid

"Biometaani tootmine ja kasutamine transportkütusena – väärtusahel ja rakendusettepanekud", Eesti arengufond, mai 2015. lk 30
"Eesti hakkab massiliselt biometaani tootma", Postimees, 15.09.2015
"Lidköping biogas", YouTube
"Biomethane production", YouTube
"Biogas upgrading technologies – developments and innovations", Anneli Petersson, Arthur Wellinger, lk 16–18

[dv4j8-1] "Biometaan mootorikütusena. Teatmik omavalitsustele". 2012. lk 46

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+'''Biometaan''' on mitmete erinevate tehnoloogiate abil [[biogaas]]ist valmistatud metaanirikas (95–98%) gaasiline kütus. [[Metaan]] (CH<sub>4</sub>) on biogaasi põhikomponent ja selle energiat sisaldav osa, mida saab kasutada transpordivahendites
-{{mahakirjutatud|allikas=https://www.tartu.ee/data/Biogaas%20mootorikutusena%2008.11%20%28II%29.pdf; https://www.kik.ee/sites/default/files/Uuringud/kik_aruanne_2014_02_07_2014_korrig.pdf, ju mujalt ka}}
+mootorikütusena ning kütusena elektri ja soojuse koostootmisel vastavates seadmetes.<ref name="dv4j8" />
-'''Biometaan''' on mitmete erinevate tehnoloogiate abil
-[[biogaas]]ist valmistatud metaanirikas (95–98%) gaasiline kütus. [[Metaan]] (CH<sub>4</sub>) on
-biogaasi põhikomponent ja selle energiat sisaldav osa, mida saab kasutada transpordivahendites
-mootorikütusena ning kütusena elektri ja soojuse koostootmisel vastavates
-seadmetes.<ref name="dv4j8" />
-Biometaan on väga perspektiivne taastuvkütus, sest
-tema toorainebaas on lai (nt silo, läga, sõnnik, [[biojäätmed]], [[reoveesete]], orgaanika) ja toormepinna
-efektiivsus (toormepinna ühikult saadav bioenergia) on suur.
-Biometaan mootorikütusena on juba tänase tehnilise
-taseme juures massitarbimises kasutatav ja reaalne alternatiiv [[nafta]] baasil
-toodetud [[fossiilkütus]]tele. Biometaan on puhtaim taastuv looduslik kütus
-ja selle kasutamine mootorikütusena vähendab kordades keskkonna saastamist.<ref name="uUZTx" />
-==Tootmisprotsess==
-Erinevalt [[biogaas]]i tootmisprotsessist on biometaani
-tootmine aeganõudvam ja kulukam, sest on vajalik saavutada [[maagaasi]]
-kvaliteedile vastav puhas metaankütus. Biogaasi puhul on eesmärgiks gaasi eraldamine toormaterjalist, mille puhul ei ole vajalik metaani puhtal kujul eraldamine.
-Biometaani tootmine algab toormaterjali
-kääritamisega anaeroobsetes
-tingimustes vähemalt 37-kraadise temperatuuriga tankis. Käärimisel eralduv biogaas juhitakse
-torustiku kaudu vastavasse puhastuskompleksi (nt füüsikaline
-[[adsorptsioon]], membraanpuhastus), kus biogaasist eraldatakse CO<sub>2</sub>, H<sub>2</sub>S, veeaur
-ja muud komponendid, saavutamaks gaasi suure metaanisisalduse, mis vastaks
-maagaasi kvaliteedinõuetele. Edasi juhitakse puhastatud biogaas ehk biometaan
-torustiku kaudu mahutisse, kus gaas surutakse umbes 200-baarise rõhu alla.
-Sellistes tingimuses olev biometaan on
-tootmisprotsessi lõppsaadus, mida saab kasutada nii mootorikütusena kui
-soojus- ja elektrienergia koostootmiseks.<ref name="Xjush" />
-=== Puhastamine ===
-Puhastatud biogaas, mis edastatakse maagaasivõrku,
-peab Eesti tingimustes sisaldama vähemalt 98% (±1%) metaani. Süsinikdioksiidi,
-vesiniksulfiidi, veeauru ja teiste kõrvalsaaduste eemaldamine biogaasi
-puhastamisel suurendab biogaasi kütteväärtust ning vähendab süsteemides
-[[korrosioon]]i esinemist, mida põhjustab happeliste ühendite esinemine puhastamata
-biogaasis. Biogaasi saab biometaaniks puhastada mitmel viisil: füüsikaline
-absorbeerimine, kõikuvrõhuga adsorbeerimine, keemiline absorbeerimine,
-membraaneraldus, [[krüogeenpuhastus]] jt.<ref name=":0" />
-Maailmas kasutatakse kõige rohkem füüsikalise
-absorptsiooni-, [[kõikuvrõhuadsorbeerimise]] (PSA) ja membraaneraldustehnoloogiaid.<ref name="Ax6x5" />
-'''Füüsikaline absorptsioon''' kasutab ära erinevate
-gaaside lahustuvuse sõltuvuse vee temperatuurist. Iseäranis seda, et külmas vees lahustub
-süsihappegaas eriti hästi. Kuna süsihappegaas lahustub hästi ja metaan mitte,
-siis on saadusteks süsihappegaasirikas vesi ja metaangaas. Samas lahustuvad vees ka
-väävlit sisaldavad ained, näiteks vesiniksulfiid. Protsess on lihtne ja sobib
-eriti hästi reoveepuhastusjaamadele, kus on palju vett ja selle korduvkasutus
-ei ole vajalik. Protsessiga on võimalik saavutada suur metaanisisaldus ja on
-levinuim tehnoloogia. Näiteks Rootsi reoveepuhastusjaamades on see
-tehnoloogia kõige rohkem kasutatav.
-'''Kõikuvrõhuadsorbeerimine
-(PSA)''' kasutab adsorbendiks aktiivsütt või silikageeli,
-alumiiniumoksiide või muid vajalike omadustega aineid. Süsinikdioksiid absorbeerub
-rõhu all ja gaasi jääb alles metaan. Seda tehnoloogiat kasutades peab enne
-eraldama vee ja väävelvesiniku, sest vesi rikub adsorbendi struktuuri ja
-väävelvesinik ei eraldu regenereerimise käigus. Regenereerimiseks kasutatakse
-rõhu alandamist, mille käigus eraldubki süsinikdioksiid.
-'''Membraanpuhastus'''
-kasutab ära gaasimolekulide erinevaid suurusi, metaanimolekulid lähevad
-membraanist läbi, teised komponendid jäävad membraani kinni. Seda tehnoloogiat
-kasutades tuleb arvestada suhteliselt suurte metaanikadudega. Uuemad membraanitehnoloogiad
-on suutnud kaotusi mõnevõrra vähendada.<ref name=":1" />
-Peale eespool nimetatute on arendamisel veel mitmed biogaasi puhastamise tehnoloogiad, näiteks bioloogiline rikastamine, rikastamine
-kääritusprotsessis, puhastamine ensüümidega (nn ökoloogiline kops),
-kõrgrõhupuhastus käärimisprotsessis.<ref name=":1" />
-== Veeldamine ==
-Veeldamine kujutab endast biometaani külmutamist gaasilisest olekust vedelasse olekusse. Paljudes Euroopa riikides, kus on hea ligipääs
-maagaasitorustikule, on otstarbekas selle kaudu ka biometaani transportida. Kahjuks
-ei ole selline variant võimalik riikides, kus maagaasitorustikku napib või see on
-kättesaadav vaid osaliselt riigi territooriumil. Näiteks [[Rootsi]] maagaasitorustik
-on vägagi puudulik, kattes vaid väikest osa Lõuna-Rootsist. Praegu vaid 8
-biometaanijaama 55 jaamast Rootsis suunab enda biometaani maagaasitorustikku. Ülejäänud
-jaamad kasutavad biometaani transpordiks alternatiivseid lahendusi, millest
-väga efektiivne lahendus on veeldatud kujul transport.<ref name=":2" />
-Rootsis [[Lidköping]]u linnas asub maailma üks esimestest
-veeldatud biometaani tootmisjaamadest, mis hakkas täisvõimsusel tööle
-. aastal. Jaam koosneb kahest osast: tootmisüksusest ja veeldamisüksusest.
-Tootmisüksuses toodetakse biogaasi ja see puhastatakse biometaaniks.
-Veeldamisüksuses külmutatakse toodetud biometaan −163-kraadise temperatuurini.<ref name="uv0C7" />
-Veeldatud biometaanil on kaks olulist eelist gaasilise
-oleku ees. Esiteks saab veeldatud kujul gaasi pumbata ühte mahutisse
-rohkem kui gaasilises olekus saadust. See võimaldab maanteetranspordi
-kasutamise muuta majanduslikult tasuvamaks ja logistiliselt otstarbekamaks.
-Teiseks saab veeldatud biometaani transportida kergemates mahutites, sest
-veeldatud kujul on mahutis väiksem rõhk ning selle tõttu ei pea ka mahuti
-seinad olema nii paksud kui need on 260 bar rõhu all transporditava gaasilise
-biometaani puhul.<ref name=":2" />
-== Biometaan Eestis ==
-Eesti on võtnud Euroopa Liidus kohustuse tarbida 2020. aastal
-kasutavatest transpordikütustest 10% ulatuses kütuseid või energiat, mis on
-saadud taastuvatest energiaallikatest. Selle direktiivi täitmiseks tuleb ühe
-võimalusena kaaluda biometaani tootmist ja kasutamist. Praeguse seisuga Eestis
-biometaani ei toodeta, küll aga toodetakse biogaasi.<ref name=":0" />
-Kuna biometaani tootmine ja kasutamine on vajalik, plaanib Eesti võtta kasutusele
-sadadel tuhandetel hektaritel kasutult kasvava rohemassi, hakkab sellest
-ühistranspordi tarvis
-biometaani tootma ning rajab üle Eesti vähemalt 20 biogaasi müüvat tanklat.
-[[PRIA]]
-andmetel kasvatati näiteks 2012. aastal rohtset biomassi ligi 560 000 hektaril,
-kuid ligi 64 protsenti rohtsest [[biomass]]ist, kokku 1,4 miljonit tonni kuivainet, jääb loomasöödana kasutamata ja toiduks väärindamata. Kasutamata rohumass
-niidetakse praegu niisama ära ja jäetakse rohumaadele kõdunema. Selle tõttu
-jääb kolmandik Eesti kasutuses olevast põllumajandusmaast sisuliselt
-väärtuslikust toodangu loomisest välja.
-Ministeerium prognoosib, et 2030. aastal oleks Eesti võimeline tootma biometaani mahus, mis
-võimaldaks asendada 10% transpordis kasutatavast kütusest, ja mis oleks odavam
-siin müüdavatest vedelkütustest.
-Nii ongi Eestis juba käivitatud esimesed biometaani
-tootmise [[pilootprojektid]] ning siht on võetud sellele, et biometaani hind võiks
-tanklates olla 0,917 € kilo eest ilma käibemaksuta, mis on igal juhul odavam kui [[diislikütus]]. Ühe kilogrammi biometaaniga saab sõita umbes sama palju
-kilomeetreid kui ühe liitri diislikütusega.<ref name="SMjNH" />
 == Viited ==
 {{viited|allikad=
-<ref name="dv4j8">[http://www.wfuel.info/inc_ee/files/files/Lampinen-Laakkonen-Biometaan-mootorikutusena-2.pdf "Biometaan mootorikütusena. Teatmik omavalitsustele".] 2012. lk 46</ref>
+<ref name="dv4j8">[http://www.wfuel.info/inc_ee/files/files/Lampinen-Laakkonen-Biometaan-mootorikutusena-2.pdf "Biometaan mootorikütusena. Teatmik omavalitsustele".] 2012. lk 46</ref>}}
-<ref name="uUZTx">[http://keskkonnafestival.ee/rohevik/wp-content/uploads/2011/09/Jaanus_Tamm_Rohevik_150911.pdf "Roheline majandus Läänemere piirkonna arendajana"] Tartu 15.09.2011, slaid nr 11</ref>
+==Välislingid==
-<ref name="Xjush">[https://www.youtube.com/watch?v=P_EGg72EVfM "Biomethane production"] allikast Youtube. GreenTechArt. Üles laaditud: 5.12.2009</ref>
-<ref name=":0">[http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/7/77/Vohu,_V._Eesti_Arengufond._Biometaani_tootmine_ja_kasutamine_transpordik%C3%BCtusena_-_v%C3%A4%C3%A4rtusahel_ja_rakendusettepanekud._2015.pdf "Biometaani tootmine ja kasutamine transportkütusena – väärtusahel ja rakendusettepanekud"] Eesti arengufond, mai 2015. lk 30</ref>
+*[http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/7/77/Vohu,_V._Eesti_Arengufond._Biometaani_tootmine_ja_kasutamine_transpordik%C3%BCtusena_-_v%C3%A4%C3%A4rtusahel_ja_rakendusettepanekud._2015.pdf "Biometaani tootmine ja kasutamine transportkütusena – väärtusahel ja rakendusettepanekud"], Eesti arengufond, mai 2015. lk 30
+*[http://tehnika.postimees.ee/3328977/eesti-hakkab-massiliselt-biometaani-tootma "Eesti hakkab massiliselt biometaani tootma"], Postimees, 15.09.2015
-<ref name="Ax6x5">[http://www.iea-biogas.net/files/daten-redaktion/download/publi-task37/upgrading_rz_low_final.pdf "Biogas upgrading technologies – developments and innovations"] Anneli Petersson, Arthur Wellinger, lk 16–18</ref>
+*[https://www.youtube.com/watch?v=Vsk6AnilIfs "Lidköping biogas"], YouTube
-<ref name=":1">Tallinna Tehnikaülikool. "Eesti tingimustesse sobivate biogaasi metaaniks puhastamise tehnoloogiate rakendatavus ning keskkonna ja majanduslikud mõjud". Laiendatud kokkuvõte. 2014, lk 6</ref>
+*[https://www.youtube.com/watch?v=P_EGg72EVfM "Biomethane production"], YouTube
-<ref name=":2">[http://www.iea-biogas.net/case-studies.html?file=files/daten-redaktion/download/case-studies/Case_Study_LBG_web.pdf "Non-grid biomethane transportation in Sweden and the development of the liquefied biogas market"] 2014, lk 1–2</ref>
+*[http://www.iea-biogas.net/files/daten-redaktion/download/publi-task37/upgrading_rz_low_final.pdf "Biogas upgrading technologies – developments and innovations"], Anneli Petersson, Arthur Wellinger, lk 16–18
-<ref name="uv0C7">[https://www.youtube.com/watch?v=Vsk6AnilIfs "Lidköping biogas".] Allikast Youtube, postitatud 27.09.12.</ref>
-<ref name="SMjNH">Postimees. [http://tehnika.postimees.ee/3328977/eesti-hakkab-massiliselt-biometaani-tootma "Eesti hakkab massiliselt biometaani tootma".] 15.09.2015</ref>
-}}
 [[Kategooria:Gaasid]]